Sosiaalstaaʹne valmštõõlât määŋgaid muttsid eeǥǥas 2025 | Nuõrttsääʹmǩiõll | KelaSirddu siiskõʹsse

Sosiaalstaaʹne valmštõõlât määŋgaid muttsid eeǥǥas 2025

Kela ouddõõzzi mieʹrid da määinaid lie pueʹttmen pueʹtti eeʹjj määŋg muttâz. Måtam muttsin lie juʹn primmum eeʹttiǩ-kååʹddest, leša jäänmõs lääʹǩǩmuttsin puätt eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllâmnalla čõõuč ääiʹj.

Kela iʹlmmat muttsin äʹššniiʹǩǩeez aktiivlânji čõõuč ääiʹj. Tääzz lie listtuum tän poddsaž teâđ jeeʹres ouddõõzzi muttsin, kook lie juʹn primmum leʹbe plaanmen.

Sosiaalstaan muttsin lij linjjuum halltõsprograammâst da halltõõzz budjeʹttsaǥstõõllmõõžžin čõhččmannu aalǥâst. Ministeria valmštâʹlle halltõõzz eʹtǩǩõõzzid, da mâŋŋa tõʹst tõid ǩiõttʼtõõlât eeʹttiǩ-kååʹddest. Kela tuâjjan lij tåimmapiijjâd eeʹttiǩ-kååʹdd priimmâm lääʹǩǩmuttsid.

Plaanân lij taalkâskoolai alggjiõččvaʹsttõõzz ââʹlummuš 50 eeuʹrest 70 eurra. Lââʹssen alggjiõččvaʹsttõõzz čõõnčeš meerjeältõkindekssa (lääddas), kuäʹss alggjiõččvaʹsttõõzz ââʹleʹčeš juätkast eeǥǥlanji.

Taalkâskoolai eeʹǩǩjiõččvaʹsttõõzz kååʹtt miârkkšââvv taalkâslaaǥǥ (ååʹn 626,94 euʹrred kaʹlndareeʹjjest) ââʹleet meerjeältõkindeeʹks mieʹldd.

Halltõs plään muttsid privatt puõccihååid koolain mahssum Kela-koʹrvvõõzzid. Halltõs eʹtǩǩad, što čuõlmmâʹttemhååid maaccteʹčeš Kela-koʹrvvõõzzi sizz. Lââʹssen plaanân lij, što tiõttum spesiaalsuõʹrji vuâsttavälddmõõžži Kela-koʹrvvõõzzid ââʹleʹčeš da što fysioterapia maaccteʹčeš Kela-koʹrvvõõzzi sizz. Plaanân lij še vaʹlljeemväʹlddǩiõččlõddmõš 65 eeʹǩǩed teâuddam oummuid di muudåhttarmaall ǩiõččlõddmõš. Muttâz puäʹđče viõʹǩǩe podd pooddâst eeʹjj 2025 äiʹǧǧen.

Lââʹssen plaanân lij muʹtted puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ laʹsǩǩeemvuâđaid. Laʹsǩǩeemvuâđai muuttâs ǩieʹppeʹči nuʹt ooumaž- ǥu tuâjjuʹvddiäʹššnekka mahssum puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ meäʹr jeäʹrben õllʼjab puåđtaaʹzzin. Laʹsǩǩeemvuâđai muuttâs vaaikteʹči še vueʹsspuõʒʒâlmpeiʹvvteägga da säursmâʹttemteägga.

Kela mäʹhssem jeältõõǥǥid (meerjeältõk, staanjeältõk), lääʹmesvuõtt-tuärjjõõzzid da rintamalõõʹzzid ââʹleet eeʹjj aalǥâst normaal nalla meerjeältõkindeeʹks (lääddas) meâldlânji. Ââʹlõõzz šorradvuõtt seʹlvvan 14.10.2024, ǥu Kela raavad, mii lij meerjeältõkindeʹkss 1.1.2025 ääʹljeeʹl.

Plaanân lij jõskkâd Kela mäʹhssem puäʹresvuõtt- da reâuggpââʹstʼteʹmesvuõtt jeältõõǥǥi mähssmõš EU-jânnmid, Eta-jânnmid, Sveiʹccjânnma da Jõnn-Britannia eeʹjjest 2025. Muuttâs ij kuõskči piârjeältõõǥǥid, päärnažââʹlõõzz da rintamalââʹzz määus, ij-ǥa tõt vaaikât reâuggjeältõõǥǥi mähssmõʹšše.

Plaanân lij še čouggâd jällmõõžž da puåttji vaaiktõõzz jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz meärra. Halltõõzz eʹtǩǩõshämstõõzzâst ärvvtõõlât, što jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõs occan kõskkmieʹrin 15 e/mp nuʹt 200 000 tuärjjõsvuäǯǯjest.

Jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzzâst valddum paakkeem-, čääʹcc- da tuõʹllʼjemkoolaid leʹbe jälstemkoolai jäänmõsmieʹrid jie šõõdd ââʹlõõzz eeʹjj 2025. Meäʹr pâʹšše seämmast ǥu iiʹjjin 2023 da 2024.

Eeʹttiǩ-kåʹdd lij juʹn mieʹrrääm, što 1.1.2025 ääʹljeeʹl takai jälstemtuärjjõõzz ij teänab vueiʹt vuäǯǯad vuäʹmstemaazzâlm jälstem-mâânaid, mâʹte vaʹsttõõǥǥid, piârripõõrt håiddkoolaid da aazzâlmlääin koorǥid.

Lââʹssen plaanân lij, što eeʹjj 2025 takai jälstemtuärjjõõzzâst vääʹldet ââʹnnma poorrâmkååʹdd kuõskki vääʹrkõsvuõttraaj.  Tät miârkkšââvv, što takai jälstemtuärjjõõzz meärra vaaikteʹči poorrâmkååʹdd jällmõš, mâʹte ruâkk, ǩiiddâlm, aazzâlmvuässõõǥǥ da meäʹccjällmõš. Jällmõšân jeät kuuitâǥ vääldči lokku ouddmiârkkân jiiʹjjes ââʹnnmest åårrai ǩieʹsspääiʹǩ, vuässõõzz jueʹjjteʹmes preddnest leʹbe ASP-tiil âʹlnn åårrai teäʹǧǧruõkkmid.

Valmštõõllâmnalla lij še muuttâs kåʹddjooukid, kooi vuâđald laʹsǩǩeet takai jälstemtuärjjõõzzâst primmum jäänmõsaassâm-mâânaid. Kajaani, Kouvola, Lappeenranta, Mikkeli, Pori da Vaasa seerdčeš kåʹddjooukâst II kåʹddjouʹǩǩe III. Muuttâs ǩieʹppeʹči täin kooʹddin mahssum tuärjjõõzz.

Plaanân lij seʹrdded mättʼtõõttjid takai jälstemtuärjjõõzz vuäǯǯjin mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz vuäǯǯjen 1.8.2025. Piârneǩ mättʼtõõtti pääʒʒče kuuitâǥ takai jälstemtuärjjõõzz sizz. Tän poodd takai jälstemtuärjjõõzz vuäǯǯjin poorrâmkooʹddin nuʹt 40 % lie mättʼtõõtti.

Reâuggmarkkântuärjjõõzz da vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ mieʹrr lij pueʹtti eeʹjj 37,21 e/pv leʹbe seämma ǥu iiʹjjin 2023 da 2024.  Eeʹttiǩ-kåʹdd tuʹmmii teimma čâhčča, što reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzzid jeät tuejjuku ââʹlõõzz meerjeältõkindeeʹks (lääddas) mieʹldd iiʹjjin 2024–2027.

Plaanân lij, što reâuggvuäǯǯmõõžž ooudeei kääzzkõõzz ääiʹj jeät teänab pueʹtti eeʹjj mahssu ââʹluum reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz. Tän poodd ââʹluum reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz vueiʹtet mäʹhssed tõn ääiʹj, ǥu reâuǥtem vuässââtt reâuggvuäǯǯmõõžž ooudeei kääzzkõõzzid. Reâuggmarkkântuärjjõõzz, vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ da tiânâspeiʹvvtieʹǧǧ ââʹlõsvueʹss lij 5,29 e/pv (kõskkmieʹrin 111 e/mp).

Ǩieʹppummuž plaanât še puärrseez åʹrnn jälsteei oummu reâuggmarkkântuärjjõʹsse. Tän poodd reâuggmarkkântuärjjõs lij vuäittam occned peälla, jõs puärrsi puåtti mâʹnne pâʹjjel tiõttum puåđraaj. Eeʹjjest 2025 summ vuäitči occned jäänab, nuʹt što summ leʹčči kuälmõs tiudd tuärjjõõzz meäʹrest.

Vuâđđpiʹrǧǧeemtuärjjõõzzâst vuâđđvueʹzz mieʹrid ââʹleet meerjeältõkindeeʹks (lääddas) mieʹldd 1.1.2025 ääʹljeeʹl. Indeʹkssââʹlõõzz šorradvuõtt seʹlvvan 14.10.2024, ǥu Kela raavad, mii lij meerjeältõkindeʹkss 1.1.2025 ääʹljeeʹl.

Plaanân lij, što uʹccpuåđneeʹǩǩ vuäitče vuäǯǯad piʹrǧǧeemtuärjjõõzz še keliakiast šõddi pâʹjjelmeärrsaž porrmõšmâânaid. Täid porrmõšmâânaid vuäitčeš väʹldded lokku piʹrǧǧeemtuärjjõõzzâst 25 e/mp. Summ kuõskči juõʹǩǩka keliakia puõcci piârvuäzzla, kååʹtt lij teâuddam 16 eeʹǩǩed.

Plaanân lij seʹrdded mättʼtõõttjid takai jälstemtuärjjõõzz vuäǯǯjin mätt-tuärjjõõzz jälstemlââʹzz vuäǯǯjen 1.8.2025. Tät miârkkšõõvče mäccmõõžž ääiʹjab vuâkka. Jälstemlââʹss leʹčči juätkast jäänmõsân 216 e/mp, 248 e/mp leʹbe 296 e/mp ǩidd ååreeʹl tõʹst, koon kååʹddest mättʼtõõtti jäälast.

Mätt-teägga ij leäkku pueʹttmen indeʹkssââʹlõs, peʹce mieʹrr pââšš seämma tääʹzzest ǥu iiʹjjin 2023 da 2024.

Lââʹssen plaanân lij rajjeed škooulmäʹtǩǩtuärjjõsvuõiggâdvuõtt tåʹlǩ tõid mättʼtõõttjid, koin lij vuõiggâdvuõtt nuuʹbb tääʹzz määusteʹmes škooultõʹsse. Muuttâs puäʹđči viõʹǩǩe 1.8.2025.

Plaanân lij ââʹleed meerjeältõõǥǥ, säursmâʹttemtieʹǧǧ (nuõr säursmâʹttemtieʹǧǧ še), puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ, staanjeältõõǥǥ da lääʹmesvuõtt-tuärjjõõzz vueʹllââʹǩǩraaj 16 eeʹjjest 18 ekka. Juätkast reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ leʹbe säursmâʹttemtuärjjõõzz vuäitči vuäǯǯad eman 18-âkksiʹžžen.  Muuttâs ij vaaikteʹči tuärjjõõzz juʹn vuäǯǯai nuõʹrre, tõn sâjja tõt kuõskči eeʹjjest 2009 da mâŋŋa tõʹst šõddâm nuõrid.

Nuõr ämmtallaš säursmâttmõš lij jurddjen miõttâd ääiʹjbuužž čouggsubun nuõrid, kookk lie mättʼtõõttmõõžž da reâuggjieʹllem åålǥpeäʹlnn leʹbe muđoi čårrnemvaarâst. Säursmâttmõõžž miõttmõš ij kuuitâǥ ni juätkast oudldeʹči puõʒʒâlm- leʹbe vââʹǩǩdiagnoos.

Nuõr ämmtallaš säursmâttmõõžž valmštâʹttem kääzzkõõzzid (Nuotti-valmštâttmõš) vuässõõttmõš ij teänab juätkast tääuʹjmõsân ooudči vuõiggâdvuõđ säursmâʹttemteägga.

Päärnažlõõʹzzid jie leäkku pueʹttmen ââʹlõõzz eeʹjj 2025.

Puärrsipeiʹvvtieʹǧǧi ooʹccmõsmieʹrid da päärnaihååid tuärjjõõzzid leʹbe tõi puåđraajid jie leäkku pueʹttmen eeʹjj aalǥâst indeʹkssââʹlõõzz, peʹce tuärjjõõzzi meäʹr pâʹšše seämmanallšeʹmmen ǥu iiʹjjin 2023 da 2024.

Jeäʹltemtuärjjõʹsse da jeäʹltemveäkka puätt ââʹlõs jieʹllemkoollindeeʹks mieʹldd 1.1.2025 ääʹljeeʹl.

Kela saaǥǥat muttsin kela.fi-seeidain, ǥu valmštõõllmõš ouddan. Ǥu halltõõzz eʹtǩǩõõzz uuʹdet eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllma, õlmstâʹttep tõn pirr artikkeeʹl lääʹddǩiõʹlle, ruõccǩiõʹlle da eŋgglõsǩiõʹlle kela.fist. Ǥu muuttâs lij ainsmõttum, õlmstâʹttep teâđtõõzz. Pukid artikkeeʹlid da teâđtõõzzid muttsin noorât kela.fi/muutokset -sijddu (lääddas).

Eeʹjjvaajtõõzzâst muttsid peeiʹvtet Kela neʹttseeidaid lääʹddǩiõʹlle, ruõccǩiõʹlle da eŋgglõsǩiõʹlle di čiõlggǩiõʹlle, sääʹmǩiõʹlle da sieʹvvemǩiõlivuiʹm. Eeʹjj 2024 aalǥâst õlmstâʹttep čiõlggǩiõllsaž brosyyrid äʹššniiʹǩǩi da kuõiʹmi ââʹnnma.

Seidd peeiʹvtum 14.11.2024