Kela-aašij hoittám nube peeleest
Taan siijđost:
Tun puávtáh hoittáđ Kela-aašijd nube peeleest, jis sun ij paste teikâ haalijd hoittáđ taid jieš.
Nube ulmuu Kela-aašijd tun puávtáh hoittáđ sierânáál ton mield, mon puáris olmooš lii já mon roolist tun ášástâlah. Olesahasii peeleest ášástâlmân taarbâš ain love ađai váldásmittem.
Puoh Kela-aašijd puáhtá hoittáđ nube peeleest puhelimist, palvâlemsaajeest teikâ poostâ peht. Toos lasseen MuuKelast puáhtá hoittáđ motomijd aašijd nube ulmuu peeleest. Nube peeleest ášástâllâm MuuKelast ovdeduvvoo já váldoo kiävtun uási häävild.
Päärni peeleest ášástâllâm
Huolâtteijen tun puávtáh hoittáđ puoh tuu vuálá 15-ihásii päärni aašijd puhelimist, palvâlemsaajeest, poostâ peht já uásild MuuKelast.
Jis pärni lii 15–17-ihásâš, te sun puáhtá haalijddijn hoittáđ jieijâs aašijd jieš puhelimist, palvâlemsaajeest teikâ poostâ peht. Jis päärnist láá jieijah nettipaŋkkitubdâlduvah tâi moobiilnanodâs, te sun puáhtá ášástâllâđ jieš meid MuuKelast.
Päärni peeleest ášástâllâm MuuKelast
Návt tun ášástâlah MuuKelast jieijâs päärni peeleest:
Čáládât siisâ MuuKelan jieijâd nettipaŋkkitubdâlduvâiguin tâi moobiilnanodâssáin.
Valjii Ášástâl nube ulmuu peeleest.
Valjii päärni, kiän aašijd tun halijdah hoittáđ.
Nube peeleest ášástâllâm neetist ovdeduvvoo uási häävild. Tääl tun puávtáh hoittáđ MuuKelast taid aašijd jieijâd päärni peeleest:
-
tärhistiđ kieđâvuššâmnáál orroo aašijd já čuávvuđ tai ovdánem
-
uáiniđ máávsuid já mäksimpeeivijd
-
uuccâđ maidnii hiäđuid
-
vuolgâttiđ lahtosijd
-
uáiniđ páárnán adelum miärádâsâid já eres äššikiirjijd.
Puoh huolâtteijeeh uáinih siämmáid tiäđuid, ko ášástâleh jieijâd päärni peeleest MuuKelast.
Päärni huolâtteijen ij lah vuoigâdvuotâ ášástâllâđ päärni peeleest, jis pärni lii valdum aitârdâsân.
Päärni peeleest ášástâllâm MuuKelast sierâlágán tiilijn
Táválávt kuohtuuh vaanhimeh pyehtih ášástâllâđ päärnis peeleest. Puáhtá kuittâg leđe nuuvt, ete aalmugtiätuvuáhádâhân láá čallum tiäđuh, moh pyehtih vaiguttiđ päärni peeleest ášástâlmân MuuKelast. Ovdâmerkkân torvokiäldu tâi aitârdâsjuáhusopâmuš puáhtá vaiguttiđ huolâtteijee ášástâlmân päärni peeleest tienuuvt, ete huolâtteijee sáttá tarbâšiđ ášástâllâm várás Suomi.fi-váldásmittem.
Jis päärni aitârdâsâst lii aitârdâsjuáhusopâmuš já sopâmušâst lii soppum monnii eres ääšist ko asâmist, te tarbâšuvvoo päärni peeleest ášástâlmân MuuKelast váldásmittem. Kuohtuuh huolâtteijeeh pyehtiv váldásmittiđ nubijdis Suomi.fi-palvâlusâst ášástâllâđ päärnis peeleest. Tárbulii Suomi.fi-váldásmittem nommâ lii Sosiaaliturvan etuusasioiden hoitaminen (Sosiaaltorvo hiätuaašij hoittám).
Ravvuuh huolâtteijei váldásmitmân aitârdâsjuáhutiileest (suomi.fi, suomâkielân)
Jis päärnist lii torvokiäldu, te kuábbáškin huolâtteijein ij pyevti automaatlávt ášástâllâđ suu peeleest MuuKelast. Talle huolâtteijeeh pyehtih uuccâđ Digi- já aalmugtiätuvirgáduvâst olssân váldásmittem ášástâllâđ jieijâd päärni peeleest. Ucâmuš kieđâvušmist tärhistuvvoo päärni torvokiäldu suijâ, já jis tot lii ovdâmerkkân huolâtteijee áámmát, te váldásmittem puáhtá adeliđ.
Jis kuohtuin huolâtteijein lii torvokiäldu, te kuábbáškin huolâtteijein ij pyevti automaatlávt ášástâllâđ päärni peeleest. Talle huolâtteijeeh pyehtiv oovtâst váldásmittiđ nube teikâ kuohtuid huolâtteijeid ášástâllâđ päärni peeleest.
Jis tuš oovtâ huolâtteijest lii torvokiäldu, te päärni peeleest puáhtá ášástâllâđ automaatlávt tuš tot huolâtteijee, kiäst lii torvokiäldu. Haalijddijn huolâtteijeeh pyehtiv váldásmittiđ meid nube huolâtteijee ášástâllâđ päärni peeleest.
Ravvuuh huolâtteijei váldásmitmân torvokiäldutiilijn (suomi.fi, suomâkielân)
Olesahasii peeleest ášástâllâm
Tun puávtáh ášástâllâđ nube olesahasii ulmuu peeleest
-
puhelimist, palvâlemsaajeest já poostâ peht, jis tun lah finnim väldikirje
-
MuuKelast, jis tun lah finnim Suomi.fi-váldásmittem.
Huámmáš, ete tust kalga leđe Suomi.fi-váldásmittem já väldikirje, jis tun halijdah hoittáđ nube ulmuu Kela-aašijd sehe neetist já puhelimist.
Nube ulmuu puáhtá váldásmittiđ meid njálmálávt puhelimist tâi palvâlemsaajeest. Njálmálâš váldásmittem kuáská táválávt tuš oovtâ ášástâllâmtohán. Kela täärhist sehe äššigâs já váldásmittum ulmuu persovnvuođâ. Jis ášástâllâmtárbu lii juátkojeijee, te váldásmittem kannat toohâđ väldikirjijn.
Tiätu hiäđuin aldaomâhâš tâi eres olmooš, kote válduášálávt huolât hiäđu occest, puáhtá kevttiđ sárnumvääldi hiätun kyeskee ääšist, vâi Kela-ääših hoittájuvvojeh njyebžilávt. Taat lii máhđulâš, jis olmooš ij ovdâmerkkân puácuvuođâ tâi eres västideijee suujâ tiet paste jieš uuccâđ hiäđu.
Olesahasii peeleest ášástâllâm MuuKelast
Tun puávtáh ášástâllâđ MuuKelast nube olesahasii peeleest, jis sun lii adelâm tunjin Suomi.fi-váldásmittem, mon nommâ lii Sosiaaliturvan etuusasioiden hoitaminen (Sosiaaltorvo hiätuaašij hoittám). Váldásmittem puáhtá adeliđ älkkeemus vuovvijn Suomi.fi-nettipalvâlusâst (suomâkielân). Tun puávtáh finniđ váldásmittem meid ulmust, kote ij keevti nettipalvâlusâid tâi kiäst iä lah paŋkkitubdâlduvah.
Luuvâ lase Suomi.fi-váldásmittem addelmist Kela-aašij hoittám várás nube ulmui.
Návt tun ášástâlah MuuKelast nube peeleest:
Čáládât siisâ MuuKelan jieijâd nettipaŋkkitubdâlduvâiguin tâi moobiilnanodâssáin.
Valjii Ášástâl nube ulmuu peeleest.
Valjii ulmuu, kiän aašijd tun halijdah hoittáđ.
Nube peeleest ášástâllâm neetist ovdeduvvoo uási häävild. Tääl tun puávtáh hoittáđ MuuKelast taid aašijd nube ulmuu peeleest:
-
tärhistiđ kieđâvuššâmnáál orroo aašijd já čuávvuđ tai ovdánem
-
uáiniđ máávsuid já mäksimpeeivijd
-
uuccâđ maidnii hiäđuid
-
vuolgâttiđ lahtosijd
-
uáiniđ miärádâsâid já eres äššikiirjijd.
Tuáistáážân hiäđukoccee ij pyevti ášástâllâđ suu ovdâstem ulmuu peeleest MuuKelast.
Hiäđukocceemváldásmittem
Jis tun halijdah váldásmittiđ nube ulmuu taggaar tile verrin, ete tun jieh jieš paste hoittáđ jieijâd aašijd, tun puávtáh toohâđ hiäđukocceemváldásmittem. Hiäđukocceemváldásmittem tahhoo rähtimáin hiäđukocceemväldikirje.
Jis hiäđukocceemväldikirje ana sistees ekonomâlij aašij hoittám, te toin puáhtá hoittáđ Kela-aašijd. Vistig hiäđukocceemväldikirje kalga kuittâg nonniđ Digi- já aalmugtiätuvirgáduvâst (DAV, suomâkielân)). Tiätu váldásmitmist kalga leđe peividum DAV aitârdâsregisterân, vâi váldásmittum olmooš puáhtá hoittáđ Kela-aašijd tuu peeleest. Hiäđukocceemváldásmittem nonnin maŋa váldásmittum olmooš ij taarbâš sierâ väldikirje tâi Suomi.fi-váldásmittem.
Hiäđukocceemváldásmittem lii eres äšši ko hiäđukocceem. Hiäđukocceemváldásmittem vievâst olmooš jieš meerrid muuneeld, ete kii suu aašijd hoittáá já maht. Tot lii keppisub já njyebžilub vyehi hoittáđ nube aašijd ko ovdâmerkkân hiäđukoccee meridem. Luuvâ lase hiäđukocceemváldásmitmist DAV siijđoin (suomâkielân).
Hiäđukocceem
Hiäđukoccen tun puávtáh ášástâllâđ tuu ovdâstem ulmuu peeleest puhelimist, palvâlemsaajeest já poostâ peht. Kela finnee tiäđu hiäđukoccest aalmugtiätuvuáháduvâst. Tuáistáážân hiäđukoccee ij pyevti ášástâllâđ suu ovdâstem ulmuu peeleest MuuKelast. Aldaiivij ääigi DAV pyereed uási häävild hiäđukoccee máhđulâšvuođâid ášástâllâđ neetist. Almoliih hiäđukocceeh pyehtih kevttiđ meid kuoimijd uáivildum palvâlusâid (suomâkielân).
Jis ovdâstum olmooš lii ovdil váldásmittâm nube ulmuu hoittáđ jieijâs aašijd ovdâmerkkân väldikirjijn tâi Suomi.fi-váldásmitmáin, te taah váldásmitmeh noheh, ko sunjin meriduvvoo hiäđukoccee.
DAV tâi tuámustovli meerrid hiäđukoccee, jis olmooš ij paste hoittáđ jieijâs aašijd jieš. Hiäđukoccee puáhtá leđe jo-uv ovtâskâs olmooš, ovdâmerkkân perruujeessân tâi eres aldaolmooš, tâi almos hiäđukoccee. Luuvâ lase hiäđukocemist DAV siijđoin (suomâkielân).