EU vádulijkorttâ
EU vádulijkorttáin tun puávtáh muštâliđ, ete tun lah vádulâš teikâ ete tarbâšah išedeijee. Tun puávtáh kevttiđ koortâ ovdâmerkkân almolii jotoluvâst sehe lihâdem- já kulttuurtábáhtusâin.
Tun puávtáh kevttiđ vádulijkoortâ Suomâst já eres EU-enâmijn. Korttâ máksá 10 eurod. Koortâ hommám lii rijjâtátulâš.
Kii puáhtá uuccâđ vádulijkoortâ?
Tun puávtáh finniđ vádulijkoortâ, jis tunjin lii mieđettum miinii čuávuváin torjuin já palvâlusâin:
Kela torjuuh já palvâlusah:
- vuálá 16-ihásii vádulijtoorjâ
- 16 ihheed tiävdám vádulijtoorjâ
- iäláttuv finnejeijee tipšotoorjâ
- kuullâmvádulii tulkkumpalvâlus (A)
- kuullâm- já uáinimvádulii tulkkumpalvâlus (A)
- sárnumvádulii tulkkumpalvâlus (A).
Eres miärádâsah já palvâlusah:
- vádulijpalvâluslaavâ miäldásâš peivitoimâ
- vádulijpalvâluslaavâ miäldásâš jođettempalvâlus
- sosiaalhuolâttâslaavâ miäldásâš jotteem toorjâ (nuuvt kočodum jođettempalvâlus)
- läiđejeijeepalvâlus (A)
- uáinimvádulijkorttâ (A)
- omâhâštipšosopâmuš (vádulijkorttâ lii uáivildum sunjin, kote lii tipšomnáál) (A)
- vádulijpalvâluslaavâ miäldásâš palvâlemaassâm (A)
- vádulijpalvâluslaavâ miäldásâš persovnlâš iše (A)
- sierânâshuolâttâsohjelm já toos lohtâseijee palvâlusah (A)
- eromâš toorjâ máttááttâsâst (A)
- vuoiŋâmvuoččummiärádâs (A).
(A) meerhâš, ete tun puávtáh finniđ korttâsâd A-merkkim. A-merkkim vievâst tun puávtáh muštâliđ ovdâmerkkân liipuvyebdei, ete tun tarbâšah fáárun išedeijee tâi toorjâulmuu.
Vuolgât korttâucâmuš Kelan
Jis tun halijdah vádulijkoortâ, te vuolgât vistig uuccâmluámáttuv Kelan. Lahte fáárun miärádâs torjust tâi palvâlusâst, mon vuáđuld tun uusah koortâ.
Kela täärhist, ete lii-uv tust vuoigâdvuotâ vádulijkoortân. Tast maŋa tun finniih šleđgâpostáin liiŋkâ, mon peht tun puávtáh tiiláđ koortâ.
Luuvâ tärhibijd ravvuid tast, maht tun puávtáh uuccâđ vádulijkoortâ (suomâkielân).