Jõs puâccjak
Jõs puâccjak leʹbe tuʹst tuõđât vââʹjj, vuäitak vuäǯǯad Kelast teägglaž tuärjjõõzz. Jõs puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ vaaikat tuu pâstlvažvuõʹtte piʹrǧǧeed aarǥâst leʹbe reâuggad, vuäitak vuäǯǯad Kelast säursmâttmõõžž
Kela koʹrvvad jeäʹrbi mieʹldd vueʹzz täin koolain:
- reseʹptt-talkkâz, kook koʹlle koʹrvvuum talkksid
- privaatt dåhttar vuâsttaväʹlddemkuul
- privatt pääʹnndåhttar pääʹlǩ
- määʹtǩ õõlmâs puõccihoiddu, tuʹtǩǩummša leʹbe säursmâʹttma.
Lââʹssen Kela koʹrvvad tiânâsmõõntõõzz, kååʹtt šâdd jiijjâs puõʒlmest leʹbe puõcci päärna håiddmõõžžâst.
Kela ij koʹrvved hååid õõlmâs tiõrvâsvuõtthuâlast leʹbe hååid tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst da puõccipõõrtâst.
Jõs leäk tuâjast, vuäitak jieʹlled tuâjjuʹvddjad riâššâm tuâjjtiõrvâsvuõđhuâlast. Lââʹssen ååsktemõhttõõzz kaaupše privatt puõʒʒâlmååsktõõzzid puâccjem vääras.
Jõs päärnaž puâccai
Jõs päärnžad puâccai, vuäitak viikkâd suu tiõrvâsvuõttkõõskõʹsse leʹbe privatt dåhttra.
Kela koʹrvvad vueʹzz privatt dåhttar määusain. Lââʹssen Kela koʹrvvad vueʹzz talkksi hââʹddest. Tiõrvâsvuõttkõõskõõzz hååidaid Kela ij koʹrvved.
Jõs tuu vuâlla 10-ekksaž päärnaž puâccai kroota, vuäitak pääʹcced meädda tuâjast håiddad suu. Tõn kååččat kõskkpoddsaž håiddluõvâsvuõttân. Kõskkpoddsaž håiddluõvâsvuõtt lij jäänmõsân 4 peeiʹv. Jäänaš tuâjjuʹvddi mäʹhsse kõskkpoddsaž håiddluõvâsvuõđ ääiʹjest pääʹlǩ. Kela ij määuʹs tuärjjõõzz tän ääiʹjest.
Spesiaalhåiddteäʹǧǧ
Jõs hååidak puõcci leʹbe lääʹmes vuâlla 16-ekksa päärna, vuäitak ooccâd Kelast spesiaalhåiddtieʹǧǧ.
Vuäitak vuäǯǯad spesiaalhåiddtieʹǧǧ, jõs jooudak leeʹd meädda tuâjast
- päärna puõccipõrtthååid diõtt
- päärna puõccipõrtthoiddu õhttneei dommhååid diõtt
- päärna säursmâttmõõžž diõtt
- päärna škooul- leʹbe peiʹvvhåiddǩiččlõddmõõžž diõtt.
Spesiaalhåiddteäʹǧǧ lij seämma šoora ko puõʒʒâlmpeiʹvvteäʹǧǧ. Tõn vuäǯǯma vaaikte päärna ââʹǩǩ, puõʒʒâlm, håiddpäiʹǩǩ da hååid podd.
Ooccmõõžžâst âlgg leeʹd mieʹldd dåhttar ǩeeʹrjtem D-tuõđštõs, koʹst vuâđđtõõlât, mõõn diõtt taarbšak spesiaalhåiddtieʹǧǧ.
Ooʒʒ spesiaalhåiddtieʹǧǧ 4 määnpââʹj seʹst hååid äʹlǧǧmest.
Looǥǥ lââʹzz spesiaalhåiddtieʹǧǧ ooccmest (lääddas).
Kela-kortt
Jõs tuʹst lij Kela-kortt, vuäǯǯak tõin vuõiʹǧǧest koʹrvvõõzz håiddkoolain määŋgain privatt dåhttarsâjldõõǥǥin. Nääiʹt jiõk taarbâž ooccâd koʹrvvõõzz jeäʹrben Kelast.
Kela oudd Kela-koort pukid, kook vueiʹtte vuäǯǯad taalkâskoʹrvvõõzzid leʹbe jeeʹres puõccmõʹšše õhttneei Kela tuärjjõõzzid. Kortt lij määustem, da tõt pååʹštʼtet päikksad.
Euroopplaž puõccihåiddamkortt
Jõs jååđak jeeʹres Euroopp jânnmin, tuʹst lij pueʹrr leeʹd mieʹldd euroopplaž puõccihåiddamkortt.
Kortt lij määustem. Tõn pååʹštʼtet päikksad.
Jõs puâccjak kroota, čuäʹjet koort da persoontuõđštõõzz ålggjânnmin håiddpääiʹǩest. Kortt ââʹnat EU-jânnmin, Etv-jânnmin, Sveiʹccjânnmest, Jõnn-Britanniast da Tâʹvv-Irlaantâst. Õuʹddel määʹtǩ kannat seʹlvted, mäʹhtt koon jânnmest âlgg tåimmad, jõs puâccai.
Looǥǥ lââʹzz euroopplaž puõccihåiddkoort ââʹnnmest ålggjânnmin (lääddas).
Jõs tuʹst ij leäkku mieʹldd euroopplaž puõccihåiddamkortt, vuäitak ooccâd koʹrvvõõzzid mââiǩiõʹtte Kelast.
Lââʹssen ååsktemõhttõõzz kaaupše mäʹtǩǩååsktõõzzid, kook koʹrvvee håiddkoolaid.
Koorti tiʹllʼjummuš
Vuäitak tiʹllʼjed Kela-koort da euroopplaž puõccihåiddkoort neeʹttest leʹbe såittad kääzzkõsnââmra 020 692 204.