Vajodittemtoorjâ já pargonavcâttesvuotâiäláttâh
Jis tun lah kuhes ääigi pyeccen, te tun finniih táválávt vistig puoccâmpeiviruuđâ.
Ko tun lah finnim puoccâmpeiviruuđâ 150 argâpeivid, te Kela vuolgât tunjin reeivâ, mast muštâluvvoo vajoditmist já iäláttuvâst. Tun puávtáh finniđ povdiittâs Kelan ráđádâllâđ tuu pargonaavcâi pyereedmist.
Ko tun lah finnim puoccâmpeiviruuđâ suullân ive ijge tuu pargonahcâ lah puáránâm, tun puávtáh uuccâđ vajodittemtorjuu teikkâ pargonavcâttesvuotâiäláttuv.
Vajodittemtoorjâ lii meriáigásâš pargonavcâttesvuotâiäláttâh. Tot máksoo tipšom tâi vajoidittem ääigi. Iähtun lii, ete tunjin lii rahtum vajodittem- já tipšomvuávám.
Jis tuu pargonahcâ ij vajodittemtorjuu ääigi puárrán, tun puávtáh uuccâđ pargonavcâttesvuotâiäláttuv. Pargonavcâttesvuotâiäláttâh puáhtá leđe sehe pargoiäláttâh já aalmugiäláttâh. Tun puávtáh uuccâđ taid siämmáin ucâmuššáin já tuáhtártuođâštussáin.
Luuvâ lase pargonavcâttesvuotâiäláttuv ucâmist (suomâkielân).
Kii finnee Kelast pargonavcâttesvuotâiäláttuv?
Tun puávtáh finniđ pargonavcâttesvuotâiäláttuv, jis tun lah 16–64-ihásâš já tust lii puácuvuotâ tâi váddu, mii iästá tuu porgâmist.
Jis tun lah porgâm kuhes pargokarrieer já tiävdám 60 ihheed, te tun puávtáh finniđ iäláttuv, jis tun jieh paste juátkiđ jieijâd pargoost.
Pisovávt čalmettem tâi lihâdemnavcâttem finnee ain pargonavcâttesvuotâiäláttuv, veikâ sun porgâččij. Iähtun lii, ete aalmugiäláttâhân vaigutteijee eres puáđuh iä moonâ aalmugiäláttuv puáturääji paijeel.
Ko tun tiävdáh 65 ihheed, te Kela muttá tuu pargonavcâttesvuotâiäláttuv puárásijiäláttâhhân. Taat ij táválávt mute tuu finnim iäláttuv mere.
Nuorâ finnee vajodittemruuđâ
Jis tun lah šoddâm pargonavcâtteemmin ovdil ko lah tiävdám 15 ihheed, te tun puávtáh finniđ pargonavcâttesvuotâiäláttuv tállán, ko tun tiävdáh 16 ihheed. Táválávt pargonavcâttesvuotâiäláttuv ij kuittâg finnii ovdil 20 ive ave. Nuorah pyehtih ton saajeest finniđ áámmátlii vajodittem já vajodittemruuđâ.
Áámmátlii vajodittem ulmen lii išediđ tuu peessâđ pargoelimân. Tunjin ráhtoo persovnlâš oppâm- já vajodittemvuávám. Tot ráhtoo oovtâst huolâtteijein já äššitobdeiguin.
Iäláttuv saajeest tun finniih talle nuorâ ulmuu vajodittemruuđâ. Tot lii 31,99 eurod peeivist. Ton lasseen puávtáh finniđ vádulijtorjuu.
Porgâm pargonavcâttesvuotâiäláttuv ääigi
Veikâ tun liččih pargonavcâttesvuotâiäláttuvâst, tun puávtáh porgâđ mottoom verd.
Jis tun poorgah, te almoot tast Kelan já tuu pargoiäláttâhlájádâsân. Kela juátká iäláttuv mäksim, jis tuu tienâs lii enâmustáá suulân 976 eurod mánuppaajeest.
Jis tun poorgah ohtânmaanoost já tienâs lii paijeel 976 eurod mánuppaajeest, te tun puávtáh pieijâđ iäláttuv puudân enâmustáá 2 ive äigin. Talle tunjin ij maksuu iäláttâh. Tun jieh kuittâg taarbâš uuccâđ tom uđđâsist, jis pargoh noheh 2 ive siste.
Jis tun finnejih pargonavcâttesvuotâiäláttuvâst iäláttuv finnejeijee tipšomtorjuu, te tun puávtáh finniđ päälhi lasseen Kelast alemuu vádulijtorjuu. Tot váátá, ete puoh tuu iäláttuvah koskâlduveh puudân. Alemus vádulijtoorjâ lii suulân 493 eurod mánuppaajeest. Tast ij moonâ viäru.
Jis tun jooskah porgâmist, te almoot tast tállán Kelan. Kela álgá oppeet mäksiđ iäláttuv.