Eres iäláttuvfinnejeijee torjuuh

Kela máksá iäláttuvfinnejeijei čuávuváid torjuid:

• pärnialedem
• iälátuvfinnejeijee aassâmtoorjâ
• iäláttuvfinnejeijee tipšomtoorjâ
• radostâhlase já paijeelmiärálâš radostâhlase
• vuáđuáigápuátutoorjâ.

Täin torjuin iä peerâ viäru.

Pärnialedem

Jis tun lah iäláttuvâst já aasah vuálá 16-ihásâš parnijn, te tun puávtáh uuccâđ Kelast pärnialedem. Tom finnee jieijâs já pelikyeimi paarnijn.

Pärnialedem lii suulân 26 eurod mánuppaajeest jyehi päärnist.

Tun puávtáh finniđ pärnialedem meid talle, jis tuu pärni áásá eres saajeest. Tun koolgah kuittâg huolâttiđ päärni áigápuáđust ucemustáá elettemtorjuu mere verd ađai 198 euroin mánuppaajeest.

Tun puávtáh finniđ pärnialedem, veikâ tun jieh finniiččii aalmugiäláttuv. Meid eres iäláttuvah pyehtih adeliđ vuoigâdvuođâ pärniaaleedmân.

Luuvâ lase pärnialedem ucâmist (suomâkielân).

Iäláttuvfinnejeijee aassâmtoorjâ

Tun puávtáh finniđ Kelast iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu, jis tuu puáđuh láá uceh já tun finniih iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjui.

Kela puáhtá mäksiđ torjuu meid láiguadeleijei.

Tun puávtáh uuccâđ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu

• jis tun aasah ohtuu
• jis tun aasah pelikuoimijn
• jis iäráseh-uv, kiäh ääsih visteest, finnejeh iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjui.

Jis tun já tuu pelikyeimi finniivettee kuohtuuh iäláttuv, te uuccâđ aassâmtorjuu ohtsii luámáttuvváin. Aassâmtoorjâ máksoo tunnui peellin.

Tun jieh pyevti finniđ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu, jis tun finniih peri maidnii čuávuváin:

• uásipargonavcâttesvuotâiäláttâh
• uásiäigi-iäláttâh
• ij-tievâslâš toledum puárásijiäláttâh.

Tun puávtáh koijâdiđ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjust palvâlemnumerist 020 692 202.

Jis tun jieh paste finniđ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu, te seelvât, ete puávtáh-uv finniđ almos aassâmtorjuu. Almos aassâmtorjust tun puávtáh koijâdiđ palvâlemnumerist 020 692 210.

Luuvâ lase iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu ucâmist (suomâkielân).

Iäláttuvfinnejeijee tipšomtoorjâ

Jis tuu toimâmnaavcah láá hiäjusmâm puácuvuođâ tâi váádu tiet, te tun puávtáh finniđ Kelast tipšomtorjuu. Toin sajanmáksojeh puácuvuođâst tâi váádust šoddâm koloh.

Tun puávtáh finniđ tipšomtorjuu, jis tuu naavcah huolâttiđ alnaad láá hiäjusmâm ive pištee ääigi. Tot uáivild, ete tun tarbâšah iše tâi tipšom tuu piäiválijn tooimâin.

Tun jieh pyevti finniđ iäláttuvfinnejeijee tipšomtorjuu, jis tun finniih maidnii tain:

• uásipargonavcâttesvuotâiäláttuv
• uásiäigi-iäláttuv
• ij-tievâslii toledum puárásijiäláttuv.

Ton saajeest tun puávtáh uuccâđ Kelast vádulijtorjuu.

Tipšomtoorjâ máksoo sierâ meeri išetáárbu já koloi mield:

• Vuáđutipšomtoorjâ lii suulân 84 eurod mánuppaajeest.
• Aledum tipšomtoorjâ suulân 183 eurod mánuppaajeest.
• Alemus tipšomtoorjâ lii suulân 388 eurod mánuppaajeest.

Tun puávtáh finniđ tipšomtorjui veteraanlase, jis tun finniih paijeelmiärálii radostâhlase já iäláttuvfinnejeijee aledum tâi alemus tipšomtorjuu. Veteraanlase lii suulân 127 eurod mánuppaajeest.

Puáđuh tâi omâdâh iä vaaigut tipšomtorjuu finniimân.

Tipšomtoorjâ mieđettuvvoo jo-uv tuáistáážân tâi meriááigán.

Luuvâ lase iäláttuvfinnejeijee tipšotorjuu ucâmist (suomâkielân).

Radostâhlase já paijeelmiärálâš radostâhlase

Tun finniih Kelast radostâhlase, jis tust lii miinii čuávuváin tubdâlduvâin:

• radostâhsuáldáttubdâldâh
• radostâhpalvâlustubdâldâh
• radostâhtubdâldâh.

Tubdâlduvâid ij pyevti innig uuccâđ.

Radostâhlase finnejeh meid ulmuuh, kiäin lii tuođâštus uásálistmist mijneraaijâmpargoid iivij 1945–1952.

Radostâhlase lii 202 eurod mánuppaajeest.

Puáđuh tâi omâdâh iä vaaigut radostâhlasan.

Jis tun finniih radostâhlase já aalmugiäláttuv, te tun finniih Kelast meid paijeelmiärálii radostâhlase. Stuárráámus paijeelmiärálâš radostâhlase lii suulân 304 eurod mánuppaajeest.