Eres iäláttuvfinnejeijee torjuuh

Kela máksá iäláttuvfinnejeijei čuávuváid torjuid:

• pärnialedem
• iälátuvfinnejeijee aassâmtoorjâ
• iäláttuvfinnejeijee tipšomtoorjâ
• radostâhlase já paijeelmiärálâš radostâhlase
• vuáđuáigápuátutoorjâ.

Täin torjuin iä peerâ viäru.

Pärnialedem

Jis tun lah iäláttuvâst já aasah vuálá 16-ihásâš parnijn, te tun puávtáh uuccâđ Kelast pärnialedem. Tom finnee jieijâs já pelikyeimi paarnijn.

Pärnialedem lii suulân 26 eurod mánuppaajeest jyehi päärnist.

Tun puávtáh finniđ pärnialedem meid talle, jis tuu pärni áásá eres saajeest. Tun koolgah kuittâg huolâttiđ päärni áigápuáđust ucemustáá elettemtorjuu mere verd ađai 196 euroin mánuppaajeest.

Tun puávtáh finniđ pärnialedem, veikâ tun jieh finniiččii aalmugiäláttuv. Meid eres iäláttuvah pyehtih adeliđ vuoigâdvuođâ pärniaaleedmân.

Luuvâ lase pärnialedem ucâmist (suomâkielân).

Iäláttuvfinnejeijee aassâmtoorjâ

Tun puávtáh finniđ Kelast iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu, jis tun jieh pyevti finniđ almoos aassâmtorjuu. Iähtun lii, ete tuu puáđuh láá uceh já tun finniih iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjui.

Kela puáhtá mäksiđ torjuu meid láiguadeleijei.

Tun jieh pyevti finniđ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu, jis tun finniih peri maidnii čuávuváin:

• uásipargonavcâttesvuotâiäláttâh
• uásiäigi-iäláttâh
• ij-tievâslâš toledum puárásijiäláttâh.

Tun puávtáh uuccâđ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu

• jis tun aasah ohtuu
• jis tun aasah pelikuoimijn
• jis eres-uv viste ässeeh finnejeh iäláttuv, mii addel vuoigâdvuođâ iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjui.

Jis tun já tuu pelikyeimi finnivettee kuohtuuh iäláttuv, occee aassâmtorjuu ohtâsii ucâmuššáin. Aassâmtoorjâ máksoo tunnui peellin.

Eres tábáhtusâin seelvât tuu vuoigâdvuođâ almos aassâmtorjui. Almos aassâmtorjust puávtáh koijâdiđ Kela palvâlemnumerist 020 692 210.

Iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjust tun puávtáh koijâdiđ palvâlemnumerist 020 692 202.

Luuvâ lase iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu ucâmist (suomâkielân).

Iäláttuvfinnejeijee tipšomtoorjâ

Jis tuu toimâmnaavcah láá hiäjusmâm puácuvuođâ tâi váádu tiet, te tun puávtáh finniđ Kelast tipšomtorjuu. Toin sajanmáksojeh puácuvuođâst tâi váádust šoddâm koloh.

Tun puávtáh finniđ tipšomtorjuu, jis tuu naavcah huolâttiđ alnaad láá hiäjusmâm ive pištee ääigi. Tot uáivild, ete tun tarbâšah iše tâi tipšom tuu piäiválijn tooimâin.

Tun jieh pyevti finniđ iäláttuvfinnejeijee tipšomtorjuu, jis tun finniih maidnii tain:

• uásipargonavcâttesvuotâiäláttuv
• uásiäigi-iäláttuv
• ij-tievâslii toledum puárásijiäláttuv.

Ton saajeest tun puávtáh uuccâđ Kelast vádulijtorjuu.

Tipšomtoorjâ máksoo sierâ meeri išetáárbu já koloi mield:

• Vuáđutipšomtoorjâ lii suulân 83 eurod mánuppaajeest.
• Aledum tipšomtoorjâ suulân 182 eurod mánuppaajeest.
• Alemus tipšomtoorjâ lii suulân 384 eurod mánuppaajeest.

Tun puávtáh finniđ tipšomtorjui veteraanlase, jis tun finniih paijeelmiärálii radostâhlase já iäláttuvfinnejeijee aledum tâi alemus tipšomtorjuu. Veteraanlase lii suulân 126 eurod mánuppaajeest.

Puáđuh tâi omâdâh iä vaaigut tipšomtorjuu finniimân.

Tipšomtoorjâ mieđettuvvoo jo-uv tuáistáážân tâi meriááigán.

Luuvâ lase iäláttuvfinnejeijee tipšotorjuu ucâmist (suomâkielân).

Radostâhlase já paijeelmiärálâš radostâhlase

Tun finniih Kelast radostâhlase, jis tust lii miinii čuávuváin tubdâlduvâin:

• radostâhsuáldáttubdâldâh
• radostâhpalvâlustubdâldâh
• radostâhtubdâldâh.

Tubdâlduvâid ij pyevti innig uuccâđ.

Radostâhlase finnejeh meid ulmuuh, kiäin lii tuođâštus uásálistmist mijneraaijâmpargoid iivij 1945–1952.

Radostâhlase lii suulân 146 eurod mánuppaajeest.

Puáđuh tâi omâdâh iä vaaigut radostâhlasan.

Jis tun finniih radostâhlase já aalmugiäláttuv, te tun finniih Kelast meid paijeelmiärálii radostâhlase. Stuárráámus paijeelmiärálâš radostâhlase lii suulân 301 eurod mánuppaajeest.