Sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ tåʹbdde äukkjõõvvmes Kela säursmâttmõõžžâst, leša kulttuursaž da ǩiõlʼlaž taarbid õõlǥči väʹldded pueʹrben lokku

Kela lij mââimõs iiʹjji oouʹdääm sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi kääzzkõõzzid nâânn õhttsažtuâjast Sääʹmteeʹǧǧin. Võõrâs čiõlǥtõõzz mieʹldd nuʹt sääʹmǩiõllsa äʹššneeʹǩǩ ǥu säursmâʹttma ohjjeei ämmatneeʹǩǩ âʹnne, što sääʹmǩiõllsa äukkjâʹvve Kela säursmâttmõõžžâst. Säursmâttmõʹšše ohjjõõvvmõõžžâst lij kuuitâǥ pueʹreem päiʹǩǩ, vueiʹttemvuõđ tuʹlǩǩõʹsse jeäʹt pâi õnnu da kulttuursaž jiiʹjjesnallšemvuõđid õõlǥči väʹldded pueʹrben lokku äʹššneeʹǩǩ säursmâʹttemproseeʹss äiʹǧǧen.

Lääʹddjânnmest lie arvvlõõzz mieʹldd 10 000 säʹmmliʹžžed (samediggi.fi, lääddas), koin nuʹt kuälmõs jäälast säʹmmlai dommvuuʹdest, leša kuuitâǥ tåʹlǩ uuʹcces vueʹss siʹjjin iʹlmmat sääʹmǩiõl jieʹnnǩiõllnes (valtioneuvosto.fi, lääddas). Lääʹddjânnmest mainstet veerǥlânji koolm sääʹm ǩiõl: aanarsääʹm, nuõrttsääʹm da tâʹvvsääʹm.

Lääʹdd sosiaalstaan da tõõzz kuulli kääzzkõõzzi puârrneeʹn säʹmmlai jieʹllemnaaʹli, kulttuur da ǩiõl lokku välddmõš sosiaalstaanâst lij pääccam leigga vääʹnes sâjja. Vueʹjj lij põrggum teevvad lääʹjjšiõtteem veäkka. Jeeʹrab mieʹldd Lääʹdd vuâđđlääʹǩǩ (finlex.fi, lääddas), Lääʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest (9 §, finlex.fi, lääddas) di Sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ (finlex.fi, pdf) õõlǥte veʹrǧǧniiʹǩǩid väʹldded lokku sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi taarbid kääzzkõõzzi jäʹrjstummšest.

Kelast äšša lij še occum pueʹrummuž sääʹmteeʹǧǧ da Kelan kõskksaž saǥstõõllmõõžživuiʹm. Eeʹjj 2023 õnnum saǥstõõllmõõžžin tuʹmmeeš tuejjeed Kela sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid jurddum säursmâttmõõžžâst čiõlǥtõõzz, kååʹtt toiʹmmjeʹče tuâǥǥžen pueʹtti oouʹdeemhaʹŋǩǩõʹsse. Čiõlǥtõõzz plaanmest da čõõđ viikkmõõžžâst  kõskksââʹjest leäi nâânn õhttsažtuâjj Sääʹmteeʹǧǧin da Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdin.

Tän ǩeeʹrjtõõzzâst čuäʹjtõõllâp kõskksaž aaʹššid sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi säursmâttmõʹšše kuulli alggčiõlǥtõõzzâst (helda.helsinki.fi, lääddas), kååʹtt vuâđđââvv ääʹšš kuõskki ǩeerjlažvuõttǩičldõʹǩǩe di äʹšštobddikõõjjõõllmõʹšše di äʹššniiʹǩǩi mainstâttmõʹšše.

Sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi säursmâʹttem pirr lie tåʹlǩ occanj tuʹtǩǩummuž

Sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi säursmâttma kuulli tuʹtǩǩeemteâtt lij miâlggâd occanj.

Õlmstõttum ǩeerjlažvuõtt čuäʹjat, što sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuâl tuâjjlažkååʹddest ij leeiǥas leäkku nokk teâtt sääʹm kulttuurâst da tõn jiiʹjjesnallšemvuõđin, leʹbe silttummuš suåvlted tän teâđ tuejjeem tässa. Sääʹmkulttuurâst vueiʹnet täʹrǩǩen šiõǥǥ da nâânn õhttvuõđ raajjmõš ämmatneeʹǩǩ da äʹššneeʹǩǩ kõõsk, da tääzz âlgg vaʹrrjed nokk jiânnai ääiʹj. Lââʹssen sääʹmǩiõltäiddsaž ämmatneeʹǩǩ väilla. Kelakaiʹbbai lââʹzz fiʹttjõõzz še õuddmiârkkân säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin, mâʹte puäʒʒhååidast.

Säursmâttmõõžž õnnum pueʹrren

Mainstõttum äʹššneeʹǩǩ leʹjje vuäǯǯam njäälmlaž da ǩeeʹrjlaž vuäppõõzzid dååma säursmõõvvmõʹšše. Sij miõlâst säurstâʹttemkuursin vuåǯǯum vuäppõõzzid põõʹsti äuʹǩǩeed aarǥâst. Kuuitâǥ kuʹǩes kõõski ǩeeʹjjest tiõttum aktiviteeʹtt, mâʹte viõusõõttâmpääiʹǩest jååttmõš, jie pâi leämmaž vueiʹttemvuõđi seʹst.

Säursmâttmõõžžâst leʹjje vuåǯǯum määŋg ääuʹǩ, da äʹššneeʹǩǩ õʹnne säursmâttmõʹšše vuässõõttmõõžž obbvuõđstes šiõǥǥ äʹššen. Vuåǯǯum ääuʹǩ leʹjje jeeʹrab mieʹldd čuâccmõõžž hiâlptummuš, poorrâmvueʹjjest šõddâm muttâz, teʹǩǩvueʹjj puârrnummuš da teäddǩieʹppummuš. Äʹššneeʹǩǩ õʹnne jeärrsi sääʹmǩiõllsaivuiʹm kaaunõõttmõõžž da õhttsallažvuõđ samai tääʹrǩes äʹššen. Veʹrddsõõzzivuiʹm leäi še vueiʹttemvuõtt ââʹnned sääʹmǩiõl.

Äʹššneeʹǩǩ smiõʹtte, leʹčči-a puäʹđlvest vueiʹttemvuõttân  puʹhtted säursmâttmõõžž äʹššniiʹǩǩi årra. Sääʹmǩiõʹlle čõõđ vikkum säursmâttmõõžž õʹnne šiõǥǥ jurddjen, leša tõn jeäʹt vuõinnum realiistliʹžžen. Tuõivvjen kuuitâǥ leäi, što säursmâttmõõžžâst leʹčči mieʹldd håʹt õhtt sääʹmǩiõltäiddsaž ämmatneǩ.

Säursmâttmõʹšše ohjjeei ämmatneeʹǩǩ še ärvvtõʹlle, što äʹššneeʹǩǩ lie äukkjõõvvâm Kela säursmâttmõõžžâst. Ämmatneeʹǩǩ še kaʹǧǧe ouʹdde õhttsallašvuõđ miârktõõzz sääʹmǩiõllsaid jurddum säursmâttmõõžžâst. Sij vuõiʹnne pueʹrren õuddmiârkkân sääʹm kulttuuʹre kuulli õhttsaž toiʹmmjemnaaʹli vueiʹtlvâsttmõõžž, mâʹte vueiʹttemvuõđ sääʹm ǩiõtt-tuâjai tuejjummša (ǩiõtt-tuâjj) säursmâʹttem ääiʹj.

Säursmâttmõõžž kuõskki teâtt ij veâl tääʹvet ämmatniiʹǩǩid da äʹššniiʹǩǩid tuåivvum nalla

Säursmâttmõʹšše ohjjeei vueʹsspieʹlid da tuulkid tuejjuum kõõjjõõllma vaʹsttääm oummi miõlâst kõskksõmâs cõgldõzz sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi säursmâttmõʹšše ohjjõõvvmõʹšše lie

• kuʹǩes kõõsk
• säursmâttmõʹšše kuulli teâđ vääʹnnvuõtt
• tõt, što säursmâʹttemkuurs jie jottu vääʹnes äʹššneǩmieʹri diõtt.

Cõgldõsân  säursmâttmõʹšše ohjjõõvvmõʹšše vuõiʹnneš še tõn, što säursmâttmõš ij õhttân pueʹrmõõzz nalla vueʹssen äʹššniiʹǩǩi aarǥâst. Ämmatniiʹǩǩi miõlâst Kela säursmâttmõõžž jeäʹt še jäʹrjstuku nokk jiânnai veʹrddeeʹl sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi säursmâʹttemtaarbid.  

Nuʹt ämmatneeʹǩǩ ǥu äʹššneeʹǩǩ puʹhtte ouʹdde, što säursmâttmõʹšše kuulli sääʹmǩiõllsaž saaǥǥtummuš ij tääʹvet Kela säursmâttmõõžžid ohjjeei ämmatniiʹǩǩid da äʹššniiʹǩǩid nokk puârast. Teâđ jie še leäkku vuäǯǯmest nokk puârast pukin koolmin sääʹmǩiõlin.

Äʹššneeʹǩǩ mainste vuäǯǯmes säursmâttmõʹšše kuulli teâđ määŋg pääiʹǩest, ouddmiârkkân dåhttrest, kääzzkõspuuʹtʼteeʹjest leʹbe pääiklažlõõstâst. Kuuitâǥ saaǥǥtummuž tuåivvu määŋgpeällsõbân, mâʹte määŋgai vueʹsspieʹli õhttsažtuâjjan čõõđtum saaǥǥtummuž. Vueʹss mainstõttum oummin õõʹni teâđ ooccmõõžž interneeʹttest vaiggeen.

Äʹššniiʹǩǩi miõlâst teâđ vääʹnnvuõtt vuäitt måtmešt cõggâd sääʹmǩiõllsaid oummuid ooʒʒõõttmen säursmâttmõʹšše.

Vueiʹttemvuõđ tuʹlǩǩõʹsse jeäʹt pâi äuʹǩǩuku

Säursmâttmõʹšše ohjjeeʹjid jurddum kõõjjõõllmõõžž vaʹstteeʹjin juʹn-ba 86 % ij leämmaž ni kuäʹss tobddâm taarbšeʹmes tuʹlǩǩeemkääzzkõõzzid. Tääuʹjmõsân tulkkân äʹššniiʹǩǩin leäi toiʹmmjam äʹššneeʹǩǩ ruått leʹbe sosiaal- da tiõrvâsvuõttsueʹrj ämmatneǩ. Ämmatneeʹǩǩ õʹnne, što tuulkin âlgg leeʹd nuʹt pueʹrr ämmatčeäʹppvuõtt ǥu sääʹm kulttuur tobddmõš, što tuʹlǩǩõs ooʹnnast.

Pukid mainstõttum äʹššniiʹǩǩid leäi taʹrjjuum vueiʹttemvuõtt tuʹlǩǩummša säursmâʹttem ääiʹj. Puk jie kuuitâǥ tobddâm taarbšeʹmes tõn. Äʹššneeʹǩǩ õʹnne, što tulkk toiʹmmai täujja še tuärjjooumžen, vieʹǩǩteeʹl määŋgain arggaaʹššin. Tuʹlǩǩeemvueiʹttemvuõđ jeäʹrben dåhttar vuâsttavälddmõõžžâst vuõiʹnneš täʹrǩǩen. 

Tuʹlǩǩummuž vaiggâdvuõttân vuõiʹnneš ouddmiârkkân tõn, što tulkk vââjj tuʹlǩǩeed puästtad leʹbe jåårǥlâʹtted ääʹšš jeeʹres nalla ǥu äʹššneǩ tõn jordd di tõn, jõs mäŋgg ǩiõl tuʹlǩǩeet õhttna.

Oouʹdeemtuâjj juätkkai

Čiõlǥtõõzz puäđõõzzi vuâđald jueʹtǩet sääʹmǩiõllsaid äʹššniiʹǩǩid jurddum Kela säursmâʹttemkääzzkõõzzi oouʹdeemtuâj. Tuʹtǩǩeem ǩiõččâmkuuʹlmest lij še vääžnai puäʹđlvest puuʹtʼted lââʹzz teâđ sääʹmǩiõllsai äʹššniiʹǩǩi säursmâttmõõžžâst di tõʹst, mâiʹd kulttuurmeâldlažvuõtt säursmâttmõõžžâst äʹššniiʹǩǩi ǩiõččâmkuuʹlmest vuäitt miârkkšõõvvâd.

Ǩeeʹrjteei

Sonja Tuomisto
spesiaaltuʹtǩǩeei, Kela
sonja.tuomisto@kela.fi

Sari Miettinen
joukkjååʹđteei, Kela
sari.miettinen@kela.fi

Markku Laatu
spesiaaltuʹtǩǩeei, Kela
markku.laatu@kela.fi

Sunná Länsman
äʹšštobddi, Oulu universiteʹtt

Lââʹssteâtt

Tuomisto Sonja, Miettinen Sari, Laatu Markku, Länsman Sunná. 2024. ”Toivottavasti sinne menee saamelaisia enemmän, etteivät kuole kaikki ne kurssit”. Selvitys saamenkielisille asiakkaille suunnattujen Kelan kuntoutuspalveluiden nykytilasta (lääddas, helda.helsinki.fi). Kela, Työpapereita 192.

Arola Laura. 2021. Sääʹmbaromettar 2020 – čiõlǥtõs sääʹmǩiõllsai ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummšest (valtioneuvosto.fi). Vuõiggâdvuõttministeria õõlmtõõzz, čiõlǥtõõzz da vuäppõõzz 2021:1.

Lääʹdd vuâđđlääʹǩǩ (lääddas, finlex.fi).

Lääʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest (lääddas, finlex.fi).

Sääʹm ǩiõll-lääʹǩǩ (pdf, finlex.fi).

Meertiõđlaž statistikk 2019 (lääddas, samediggi.fi).