Jeeʹres tuärjjõõzz jeältõkvuäǯǯja

Kela mähss jeältõkvuäǯǯja täid tuärjjõõzzid:

• jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõs
• oummu, kååʹtt vuäǯǯ jeältõõǥǥ, håiddtuärjjõs
• rintamalââʹss da pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹss
• piʹrǧǧeemtuärjjõs.

Täin tuärjjõõzzin ij mõõn piiđ.

Päʹrnnpââjõs

Jõs leäk jeältõõǥǥâst da jälstak vuâlla 16-ekksaž päärnain, vuäitak ooccâd Kelast päʹrnnpaajõõzz. Tõn vuäǯǯ jiijjâs da pieʹllkueiʹm päärnain.

Päʹrnnpââjõs lij nuʹt 26 euʹrred määnpââʹjest õõut päärna mieʹldd.

Vuäitak vuäǯǯad päʹrnnpaajõõzz še tâʹl, jõs päärnžad jäälast jeeʹres sââʹjest. Ton õõlǥak kuuitâǥ ââʹnned huõl päärna piʹrǧǧummšest uuʹccmõsân jeäʹltemtuärjjõõzz meäʹr veeʹrd leʹbe 196 eeuʹrin määnpââʹjest.

Vuäitak vuäǯǯad päʹrnnpaajõõzz, håʹt jiõk vuäǯǯči narodjeältõõǥǥ. Jeeʹres jeältõõǥǥ vueiʹtte še vuõiggâʹtted päʹrnnpââjõʹsse.

Looǥǥ lââʹzz päärnažpââjõõzz ooccmest (lääddas).

Jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõs

Vuäitak vuäǯǯad Kelast jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz, jõs jiõk vueiʹt vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz. Oudldõssân lij, što tuu puåtti lie occka da vuäǯǯak jeältõõǥǥ, kååʹtt vuõiggâtt jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõʹsse. Kela vuäitt mäʹhssed tuärjjõõzz še vuoʹkrjejja.

Tuʹst ij kuuitâǥ leäkku vuõiggâdvuõtt jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõʹsse, jõs vuäǯǯak tåʹlǩ ouddmiârkkân koon-ne täin:

• vueʹssreâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõk
• vueʹssäiʹǧǧjeältõk
• ääiʹjuum vueʹsspuäʹresvuõttjeältõk.

Vuäitak ooccâd jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz

• jõs jälstak õhttu
• jõs jälstak pieʹllkuõiʹminad
• jõs še jeärraz, kook jälste azlmest, vuäǯǯa jeältõõǥǥ, kååʹtt vuõiggâtt jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõʹsse.

Jõs tuäna pieʹllikuõiʹminad vuäǯǯveʹted kuhttu jeältõõǥǥ, ooccâd jälstemtuärjjõõzz õhttsaž ooccmõõžžin. Jälstemtuärjjõõzz määuʹset tuännaid peällʼlõõžži.

Jeeʹres vuõʹjjin seʹlvvet, vuäitak-a vuäǯǯad takai jälstemtuärjjõõzz. Takai jälstemtuärjjõõzz pirr vuäitak kõõččâd Kela kääzzkâʹsttemnââmrest 020 692 210.

Jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz pirr vuäitak kõõččâd Kela kääzzkâʹsttemnââmrest 020 692 202.

Looǥǥ lââʹzz jeältõkvuäǯǯai jälstemtuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõs

Jõs toiʹmmjempâstlvažvuõtt lij huânnʼnam puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt, vuäitak vuäǯǯad Kelast håiddtuärjjõõzz. Tõin koʹrvveet še puõʒlmest leʹbe vââʹjjest šõddi koolaid.

Vuäitak vuäǯǯad håiddtuärjjõõzz, jõs pâsttmõššad ââʹnned huõl jijstad lij huânnʼnam eeʹjj ääiʹj. Tõt miârkkšââvv, što taarbšak vieʹǩǩ leʹbe hååid juõʹǩǩpeivvsaž tååimain.

Jiõk vueiʹt vuäǯǯad jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõõzz, jõs vuäǯǯak koon-ne täin jeältõõǥǥin:

• vueʹssreâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõk
• vueʹssäiʹǧǧjeältõk
• ääiʹjuum vueʹsspuäʹresvuõttjeältõk.

Tõn sâjja vuäitak ooccâd Kelast lääʹmesvuõtt-tuärjjõõzz.

Håiddtuärjjõõzz määuʹset veäʹǩǩtaarb da koolai mieʹldd jeeʹres meäʹr:

• Vuâđđhåiddtuärjjõs lij nuʹt 83 euʹrred määnpââʹjest.
• Pââʹjuum håiddtuärjjõs lij nuʹt 182 euʹrred määnpââʹjest.
• Ââʹlmõs håiddtuärjjõs lij nuʹt 384 euʹrred määnpââʹjest.

Vuäitak vuäǯǯad håiddtuärjjõʹsse veteraanlââʹzz, jõs vuäǯǯak pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹzz da jeältõõǥǥ vuäǯǯai pââʹjuum leʹbe pââimõs håiddtuärjjõõzz. Veteraanlââʹzz lij nuʹt 126 euʹrred määnpââʹjest.

Tuu puåtti leʹbe jällmõš jie vaaikât håiddtuärjjõõzz vuäǯǯma.

Håiddtuärjjõõzz miõđât juʹn-a meäʹrteʹmes ääiǥas leʹbe mieʹrrääiǥas.

Looǥǥ lââʹzz jeältõõǥǥ vuäǯǯai håiddtuärjjõõzz ooccmest (lääddas).

Rintamalââʹss da pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹss

Vuäǯǯak Kelast rintamalââʹzz, jõs tuʹst lij mii-ne täin tiõttin:

• rintamasääldat-tiõtt
• rintamakääzzkâʹsttemtiõtt
• rintamatiõtt.

Tiõttid ij vueiʹt teänab ooccâd.

Rintamalââʹzz vuäǯǯa še oummu, kook lie vuässõõttâm miinnraiʹvvjemtuâjaid iiʹjji 1945–1952 Rintamalââʹss lij nuʹt 146 euʹrred määnpââʹjest.

Puåtti leʹbe jällmõš jie vaaikât rintamalâssa.

Puåtti leʹbe jällmõš jie vaaikât rintamalâssa. Jõs vuäǯǯak rintamalââʹzz da narodjeältõõǥǥ, vuäǯǯak Kelast še pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹzz. Šuurmõs pâʹjjelmeärrsaž rintamalââʹss lij nuʹt 301 euʹrred määnpââʹjest.