Päärnai da nuõri säursmâttmõš
Kela jääʹrjast päärnaid da nuõrid säursmâttmõõžž, kååʹtt vuäitt leeʹd juʹn-a oummumeâldlaž säursmâttmõš leʹbe joukksäursmâttmõš.
Säursmâttmõõžž vueiʹtet jäʹrjsted säursmâttmõõžž jäʹrjsteei sõõʹjin, pääiʹǩest, škooulâst leʹbe peiʹvvpääiʹǩest.
Päärnai piârkuurs
Kela jääʹrjast piârkuursid päärnaid, koin lij kååʹtt-ne puõʒʒâlm. Piârkuurs vieʹǩǩte päärna da piârri šiõttlõõvvâd muttsid, koid puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ šõõddat.
Kuursâst kaaunõõttveʹted jeärrsi piârrjivuiʹm, kook lie seämma vueʹjjest. Vueiʹttveʹted jueʹǩǩed vuäinnmõõžžid õõutsââʹjest.
Piârkuurs lie jurddum päärnaid, koin lij õuddmiârkkân kååʹtt-ne täin:
- ADHD
- autismmǩeârjjaivuõđ heâmmõs
- ǩiõl õuddnemheâmmõs
- Down õudldõsõhttâm
- diabetes
- epilepsia
- õuʹddnemvââʹǩǩ
- vuäinn- leʹbe koollvââʹǩǩ
- CP-vââʹǩǩ
- poorrikõpp
- kååʹtt-ne häʹrvvlaaǥǥan puõʒʒâlm.
Vuäǯǯak lââʹssteâđ kuursin Kela seeidain (lääddas).
LAKU-piârsäursmâttmõš
LAKU-piârsäursmâttmõš lij jurddum 7–15-âkksaid päärnaid, koin lij ADHD, ADD, Tourette õudldõsõhttâm leʹbe autismmǩeârjjaivuõđ diagnoos.
Säursmâttmõš vieʹǩǩat piârri fiʹttjed pueʹrben päärna neuropsykiaatrlaž heâmmõõzz. Säursmâttmõõžžâst vuäǯǯveʹted teâđ päärna šõddmõõžžâst da õuddnummšest. Seämmast mättjeʹped neävvaid, kook vieʹǩǩte aarǥâst ja vaiʹǧǧes paaiʹǩin.
Kaaunõõttmõõžžid vueiʹtet jäʹrjsted säursmâʹttemkõõskõõzzâst, piârri pääiʹǩest leʹbe jeeʹres tååbdas pääiʹǩest.
Oma väylä -säursmâttmõš
Oma väylä -säursmâttmõš lij jurddum 16–29-âkksaid nuõrid, koin lij ADHD, ADD leʹbe autismmǩeârjjaivuõđ diagnoos. Säursmâttmõõžžâst mättjak tääidaid, koid taarbšak mättʼtõõttmõõžžâst, reâuggjieʹllmest da aarǥâst.
Säursmâttmõʹšše koʹlle õhttu kaaunõõttmõõžž da joukk-kaaunõõttmõõžž. Õhttu kaaunõõttmõõžžid jäʹrjstet tuʹnne toobdâs paaiʹǩin, mâʹte pääiʹǩstad, mättstroiʹttlest leʹbe reâuggpääiʹǩest. Joukk-kaaunõõttmõõžžin vuäǯǯak verddsõstuärj da vuäitak jueʹǩǩed vuäinnmõõžžid jeärrsi nuõrivuiʹm.
Nuõr ämmtallaš säursmâttmõš
Nuõr ämmtallaš säursmâttmõš lij jurddum 16–29-âkksaid, koin ij leäkku mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ leʹbe reâuggpäiʹǩǩ. Vuäitak vuäǯǯad tõn še teʹl, jos tuʹst määtt lie puåtkknam leʹbe vaarâst puåtkkned.
Nuõri ämmtallaš säursmâttmõõžž lie
- reâuggvuäǯǯmõõžž ooudeei ämmtallaš säursmâttmõš
- ämmtallaš säursmâʹttemčiõlǥtõs
- škooultemǩiõččlõddmõš
- Nuotti-valmštâttmõš.
Vuäitak ooccâd nuõr ämmtallaš säursmâttmõõžž sååiteeʹl kääzzkõsnââmra 020 692 205. Ooccâmlomaakk leʹbe dåhttarceälkkmõõžž jeät taarbšuku.
Looǥǥ lââʹzz reâuggvuäǯǯmõõžž õõuʹdeei ämmtallaš säursmâttmõõžžâst.
Looǥǥ lââʹzz säursmâʹttemčiõlǥtõõzzâst.
Nuotti-valmštâttmõš
Nuotti-valmštâttmõš lij jurddum nuõrid, kook taarbše jiõccses tuärj aarǥâst da pueʹttivuõđ plaanmõõžžâst.
Vuäǯǯak Nuotti-valmštâttmõõžžâst jiijjad valmštõʹtti, koin kaaunõõđak mieʹrraaiʹji. Valmštõʹtti vieʹǩǩat tuu tobdsted mõõk lie tuu pueʹrmõs peäʹl da viõkkväär. Valmštõʹtti vuäitt še vieʹǩǩted tuu piâssâd mättʼtõõttâd leʹbe reâuggjieʹllma.
Jeeʹres säursmâʹttem päärnaid da nuõrid
Õõuʹdben lij teâđtum päärnai da nuõri jiiʹjjes säursmâʹttemkääzzkõõzzin. Tõi lââʹssen päärnast leʹbe nuõrâst vuäitt še leeʹd vuõiggâdvuõtt Kela jeeʹres säursmâʹttemkääzzkõõzzid. Tõk lie õuddmiârkkân väʹǯǯlõs tälkkmallaš säursmâttmõš da määŋgämmtallaš oummumeâldlaž säursmâttmõš.
Jos leäk ooʹccmõsân 16-âkksaž, tuʹst vuäitt leeʹd vuõiggâdvuõtt še
- nuõr ämmtallaš säursmâttmõʹšše
- jeeʹres ämmtallaš säursmâttmõõžž kääzzkõõzzid
- psykoterapiaaʹje
- neuropsykolooglaž säursmâttmõʹšše.
Looǥǥ lââʹzz väʹǯǯlõs tälkkmallaš säursmâttmõõžžâst.
Looǥǥ lââʹzz määŋgämmtallaš oummumeâldlaž säursmâttmõõžžâst.
Looǥǥ lââʹzz neuropsykolooglaž säursmâttmõõžžâst.
Veäʹǩǩneävv
Jos päärnaž leʹbe nuõrr taarbaš veäʹǩǩneävvaid škooulâst leʹbe määttain, Kela vuäitt haʹŋǩǩeed veäʹǩǩneävvaid. Kela vuäitt še vuäʹpsted, mäʹhtt veäʹǩǩneävvaid ââʹnet. Veäʹǩǩneävvaid vuäitt vuäǯǯad ääiʹjmõsân vuâđđškooul 7. klaassâst.