Reâuggâkksa säursmâttmõš
Kela jääʹrjast säursmâttmõõžž reâuggâkksaid, kooi reâuggpâstlvažvuõđ leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõđ puõʒʒâlm lij rââššääm leʹbe rââššad ââʹldmõs iiʹjji ääiʹj.
Säursmâttmõõžž täävtõsân lij pueʹreed vuäittmõõžž reâuǥast leʹbe vieʹǩǩted riõuggu mäccmõõžž. Säursmâttmõš vuäitt še vieʹǩǩted nuõr piâssâd riõuggu.
Jos puõʒlmad lij vaiggâd da vaigsmâtt jiânnai jieʹllmad, vuäitak ooccâd väʹǯǯlõs tälkkmallaš säursmâttmõõžž leʹbe määŋgämmtallaš oummumeâldlaž säursmâttmõõžž.
Säursmõʹtti psykoterapia
Vuäitak ooccâd Kelast säursmâʹttempsykoterapia, jos leäk 16–67-âkksaž da tuʹst lij miõlltiõrvâsvuõđ heâmmõs, kååʹtt vaigsmâtt tuu mättʼtõõttmõõžž leʹbe reâuggmõõžž,
Vuäitak vuäǯǯad säursmâʹttempsykoterapia, jos puk täk määin teâuddje:
- Miõlltiõrvâsvuõđ heâmmõs lij psykiatrr tuõttâm.
- Psykiatrr lij ǩeeʹrjtam tuʹnne ceälkkmõõžž, mõõn diõtt taarbšak terapia.
- Leäk juʹn vuäǯǯam miõlltiõrvâsvuõđ heâmmõõzz diõtt håiddmõõžž ooʹccmõsân 3 määnpââʹj.
Jos Kela meâtt tuʹnne säursmâʹttempsykoterapia, vuäǯǯak koʹrvvõõzz psykoterapeeuʹt määusain.
Ämmtallaš säursmâttmõš
Vuäitak ooccâd Kela ämmtallaš säursmâttmõʹšše, jos jiõk leäkku veâl piâssâm reâuggjieʹllma leʹbe leäk leämmaž toʹben eman siõmmna ääiʹj. Jos leäk leämmaž kuuʹǩǩ reâuggjieʹllmest, vuäitak ooccâd säursmâttmõõžž reâuggjeältõkstroiʹttlest.
Lââʹssen Kela reäšš reâuggjieʹllmest leʹddi oummuid da põõrǥâsniiʹǩǩid Kiila-säursmâttmõõžž. Looǥǥ lââʹzz Kiila-säursmâttmõõžžâst.
Ämmtallaš säursmâttmõõžž täävtõssân lij pueʹreed vuäittmõõžž reâuǥast leʹbe vieʹǩǩted riõuggu mäccmõõžž. Säursmâttmõš vuäitt še vieʹǩǩted vuäǯǯad tuâjjpääiʹǩ.
Ämmtallaš säursmâʹttemčiõlǥtõs
Vuäitak ooccâd ämmtallaš säursmâʹttemčiõlǥtõʹšše, jos tuʹst reâugg- leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõtt lij huânnʼnam puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt
Säursmâʹttemčiõlǥtõõzzâst äʹšštobddi ärvvtâʹlle, måkam tuu reâuggam- da toiʹmmjempâstlvažvuõtt lij di måkam tääid da vaalmâšvuõđ tuʹst lie reâuggjieʹllem vääras. Vuäǯǯak še teâđ jeeʹresnallšem mättʼtõõttâmvueiʹttemvuõđin da tõʹst, mâiʹd jeeʹres ämmtin õõlǥtet.
Säursmâʹttemčiõlǥtõõzzâst tuejjääk ämmatniiʹǩǩivuiʹm plaan, kååʹtt vieʹǩǩat tuu piâssâd mättʼtõõttâd leʹbe riõuggu.
Škooultõs
Jos tuʹst lij puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ, vuäitak vuäǯǯad Kelast tuärj škooultõʹsse, kååʹtt vieʹǩǩat tuu piâssâd reâuggjieʹllma.
Tän tuärj vuäitt tääuʹjmõsân vuäǯǯad nuuʹbb tääʹzz määttaid, õllškooulmäättaid di oʹđđest škooultummša.
Tuʹnne vueiʹtet koʹrvveed
- mättʼtõõttâmkoolaid, mâʹte lookkâmpââʹjjmääusaid da škooultarbbsid
- mäʹtǩǩ-koolaid päikkad da mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kõõskâst.
Škooultemǩiččlõddmõš
Škooultemǩiččlõddmõš vuäitt suåppâd tuʹnne, jõs škooultemsueʹrj vaʹlljummuš lij vaiggâd puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt.
Vaʹlljääk jiõčč mättstroiʹttel, koʹst škooultemǩiččlõddmõõžž riâžžât. Ǩiččlõddmõõžžâst tobdstõõđak mättstroiʹttla da škooultõõzz siiskõʹsse. Nääiʹt vuäitak ainsmâʹtted, suäpp-a škooultõs tuʹnne.
Škooultemǩiččlõddmõš peštt jäänmõsân 10 peiʹvved.
Reâuggǩiččlõddmõš
Reâuggǩiččlõddmõõžž täävtõssân lij, što kaaunak suåppi tuâj leʹbe mättʼtõõttâmsueʹrj. Tõʹst ǩiččlõõddak reâuǥ tuâjjpääiʹǩest.
Reâuggǩiččlõddmõõžžâst vuäǯǯak jiijjad valmštõʹtti. Valmštõʹttjin tuejjääk ämmtallaš plaan, kååʹtt vieʹǩǩat tuu vuällad täävtõõzzääd. Plaanâst vääʹldet lokku, jõs taarbšak jeeʹres kääzzkõõzzid, ouddmiârkkân reâuǥlažvuõttkääzzkõõzzid leʹbe tiõrvâsvuõtthuâl.
Valmštõʹttjin plaaneʹped, mäʹhtt reâuggǩiččlõddmõõžž viiǥǥât čõõđ, da ooccveʹted ǩiččlõddmõʹšše suåppi tuâjjpääiʹǩ.
Riõugguvalmštâttmõš
Riõugguvalmštâttmõõžž täävtõssân lij, što vuäǯǯak päʹlǩǩreâuǥ leʹbe tååimak põõrǥâsneʹǩǩen.
Riõugguvalmštâttmõõžžâst vuäǯǯak jiijjad valmštõʹtti. Valmštõʹttjin plaaneʹped, mäʹhtt riõugguvalmštâttmõõžž viiǥǥât čõõđ, da ooccveʹted valmštâttmõʹšše suåppi tuâjjpääiʹǩ.
Riõugguvalmštâttmõõžžâst reâuǥak päʹlǩǩtuâjast äävas reâuggmarkknin. Vuäǯǯak reâuggmõõžž ääiʹjest pääʹlǩ.
Jõs tuu täävtõssân lij leeʹd põõrǥâsneǩ, reâuǥak valmštâttmõõžž ääiʹj põrggsastad.
Riõugguvalmštâttmõʹšše kooll õhttsažtuâjj ouddmiârkkân reâuǥlažvuõttkääzzkõõzzivuiʹm leʹbe tiõrvâsvuõtthuâlain. Õhttsažtuâj mieʹrren lij, što vuäǯǯak taarblaž kääzzkõõzzid še säursmâttmõõžž mâŋŋa.
Kiila-säursmâttmõš reâuggjieʹllmest åårrjid
Kiila-säursmâttmõš lij kurss, kååʹtt vieʹǩǩat tuu pueʹreed reâuggpâstlvažvuõđ da põõššâd reâuggjieʹllmest. Kela jääʹrjast Kiila-säursmâttmõõžž õõutveäkka tuâjjtiõrvâsvuõtthuâlainad da tuâjjpaaiʹǩinad.
Tuâjjuʹvddi vuäitt ooccâd Kiila-kuurs jiiʹjjes tuâjjlaid. Ämmatleett vueiʹtte še ooccâd Kiila-kuurs jiiʹjjes vuäzzlaid.
Vuäitak ooccâd kuursid Kela seeidain (lääddas).
Jos jiõk kaaun šiõttlõs kuurs, vuäitak ooccâd Kiila-oummumeâldlaž säursmâttmõõžž. Õhttjõs-säursmâttmõõžžâst säursmâttmõõžž kääzzkõspuuʹtʼteei nåårr koin-ne äʹššniiʹǩǩin joouk.
Ämmtallaš Taito-säursmâttmõš
Vuäitak ooccâd Taito-säursmâttmõõžž, jos reâuggmõš leʹbe mättʼtõõttmõš lij vaiggâd puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt.
Säursmâttmõõžžâst vuäǯǯak jiijjad meâldlaž ohjjõõzz, vuässõõđak joukksäursmâttmõʹšše da piâzzak reâuggharjjtõõllmõʹšše. Vuäǯǯak jiijjad ohjjeei, kååʹtt tuärjjad tuu čõõđ säursmâʹttem ääiʹj.
Ko säursmâttmõš poott, tuʹnne raajât jiijjad ämmtallaš plaan.
Veäʹǩǩneävv
Jos taarbšak veäʹǩǩneävvaid reâuǥast leʹbe määttain puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt, Kela vuäitt haʹŋǩǩeed veäʹǩǩneävvaid tuʹnne.
Vuäitak vuäǯǯad õuddmiârkkân lookkâmtelevisio, ceäkldõsikkân leʹbe jõnnikkân leʹbe teâttmašina.
Vuäitak vuäǯǯad veäʹǩǩneävvaid ääiʹjmõsân vuâđđškooul 7. klaassâst.
Jos taarbšak jeeʹres veäʹǩǩneävvaid õuddmiârkkân liikkummša, vuäitak raukkâd tõiʹd õõlmâs tiõrvâsvuõtthuâlast, mâʹte tiõrvâsvuõttsâjldõõǥǥâst.
Jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõs
Jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõs lij jurddum põõrǥâsniiʹǩǩid da ämmatharjjteeʹjid, koin lij kååʹtt-ne puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ.
Vuäitak vuäǯǯad jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõõzz, jos põrggâz vuâđđummšest leʹbe muuttâstuâjain šâʹdde kool.
Tuärjjõõzz vuäitt vuäǯǯad
- tuâjjneävvai, käälvai da tarbbsi haʹŋǩǩummša
- toiʹmmsõõʹji laaddmõʹšše.
Vuäitak še ooccâd jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõõzz, jos tuʹst juʹn lij põõrǥâs da taarbšak puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt tuâjjneävvaid.
Jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõõzzâst ij mõõn piiđ.
Neuropsykolooglaž säursmâttmõš
Neuropsykolooglaž säursmâttmõš lij jurddum 16–67-âkksaid, koin lij õuddmiârkkân lookkâm- leʹbe häämtemheâmmõs leʹbe ADHD. Neuropsykolooglaž säursmâttmõõžž vuäitt vuäǯǯad še õuddmiârkkân vuõivâšnvõrrjååʹttemheâmmõõzz leʹbe vuõivâšnvââʹjj mâŋŋa.
Säursmâttmõõžž vääras taarbšet neuropsykoloog da dåhttar ceälkkmõõžž.
Neuropsykolooglaž säursmâttmõš lij tääuʹjmõsân oummumeâldlaž säursmâttmõš.
Jos Kela meâtt tuʹnne neuropsykolooglaž säursmâttmõõžž, vuäǯǯak Kelast koʹrvvõõzz terapeeuʹt määusain.