Reâuggâkksa säursmâttmõš

Kela jääʹrjast säursmâttmõõžž reâuggâkksaid, kooi reâuggpâstlvažvuõđ leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõđ puõʒʒâlm lij rââššääm leʹbe rââššad ââʹldmõs iiʹjji ääiʹj.

Säursmâttmõõžž täävtõsân lij pueʹreed vuäittmõõžž reâuǥast leʹbe vieʹǩǩted riõuggu mäccmõõžž. Säursmâttmõš vuäitt še vieʹǩǩted nuõr piâssâd riõuggu.

Jos puõʒlmad lij vaiggâd da vaigsmâtt jiânnai jieʹllmad, vuäitak ooccâd väʹǯǯlõs tälkkmallaš säursmâttmõõžž leʹbe määŋgämmtallaš oummumeâldlaž säursmâttmõõžž.

Säursmõʹtti psykoterapia

Vuäitak ooccâd Kelast säursmâʹttempsykoterapia, jos leäk 16–67-âkksaž da tuʹst lij miõlltiõrvâsvuõđ heâmmõs, kååʹtt vaigsmâtt tuu mättʼtõõttmõõžž leʹbe reâuggmõõžž,

Vuäitak vuäǯǯad säursmâʹttempsykoterapia, jos puk täk määin teâuddje:

Miõlltiõrvâsvuõđ heâmmõs lij psykiatrr tuõttâm.
Psykiatrr lij ǩeeʹrjtam tuʹnne ceälkkmõõžž, mõõn diõtt taarbšak terapia.
Leäk juʹn vuäǯǯam miõlltiõrvâsvuõđ heâmmõõzz diõtt håiddmõõžž ooʹccmõsân 3 määnpââʹj.

Jos Kela meâtt tuʹnne säursmâʹttempsykoterapia, vuäǯǯak koʹrvvõõzz psykoterapeeuʹt määusain.

Ämmtallaš säursmâttmõš

Vuäitak ooccâd Kela ämmtallaš säursmâttmõʹšše, jos jiõk leäkku veâl piâssâm reâuggjieʹllma leʹbe leäk leämmaž toʹben eman siõmmna ääiʹj. Jos leäk leämmaž kuuʹǩǩ reâuggjieʹllmest, vuäitak ooccâd säursmâttmõõžž reâuggjeältõkstroiʹttlest.

Säursmâttmõõžž täävtõsân lij pueʹreed piʹrǧǧummuž reâuǥast leʹbe vieʹǩǩted riõuggu mäccmõõžž. Säursmâttmõš vuäitt še vieʹǩǩted vuäǯǯad tuâjjpääiʹǩ.

Ämmtallaš säursmâʹttemčiõlǥtõs

Vuäitak ooccâd ämmtallaš säursmâʹttemčiõlǥtõʹšše, jos tuʹst reâugg- leʹbe mättʼtõõttâmpâstlvažvuõtt lij huânnʼnam puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt

Säursmâʹttemčiõlǥtõõzzâst äʹšštobddi ärvvtâʹlle, måkam tuʹst reâugg- da toiʹmmjempâstlvažvuõtt lij da mõõn nallšem silttummuž da vaalmâšvuõđ tuʹst lie reâuggjieʹllem vääras. Vuäǯǯak še teâđ jeeʹresnallšem mättʼtõõttâmvueiʹttemvuõđin da tõʹst, mâiʹd jeeʹres ämmtin õõlǥtet.

Säursmâttmõõžžâst raajak ämmatniiʹǩǩivuiʹm plaan, kååʹtt vieʹǩǩat tuu piâssâd mättʼtõõttâd leʹbe riõuggu.

Škooultõs

Jos tuʹst lij puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ, vuäitak vuäǯǯad Kelast tuärj škooultõʹsse, kååʹtt vieʹǩǩat tuu piâssâd reâuggjieʹllma.

Tän tuärj vuäitt tääuʹjmõsân vuäǯǯad nuuʹbb tääʹzz määttaid, õllškooulmäättaid di oʹđđest škooultummša.

Tuʹnne vueiʹtet koʹrvveed

mättʼtõõttâmkoolaid, mâʹte lookkâmpââʹjjmääusaid da škooultarbbsid
mäʹtǩǩ-koolaid päikkad da mättʼtõõttâmpäiʹǩǩ-kååʹdd kõõskâst.

Reâuggvuäǯǯmõõžž õõuʹdeei ämmtallaš säursmâttmõš

Måtmešt puõʒʒâlm leʹbe vaiʹǧǧes jieʹllempodd vuäitt tuejjeed škooultõõzz leʹbe ämmat vaʹlljummuž vaiggeen. Reâuggvuäǯǯmõõžž õõuʹdeei ämmtallaš säursmâttmõõžžâst vuäǯǯak tuärj valmštõʹttjest. Valmštõʹtti vuäitt vieʹǩǩted tuu kaunnâd tuâjjpääiʹǩ leʹbe aalǥted põrggâz.

Säursmâttmõõžžâst lie 3 jeeʹresnallšem vaʹlljeemväär:

Reâuggǩiččlõddmõš: Piâzzak ǩiččlõddâd jeeʹresnallšem tuâjaid da tuâjjpaaiʹǩid, što vuäitak seʹlvvted, mii ämmat leʹbe tuâjj suäpp tuʹnne pueʹrmõsân.
Reâuggvalmštâttmõš: Vuäǯǯak tuärj da ohjjõõzz tõi tääidai õõuʹdummša, koid taarbšak tuâjj-jieʹllmest.
Reâuggǩiõččlõddmõõžž da reâuggvalmštâʹttem õhttõõllâm.

Kela vieʹǩǩat tuu vaʹlljeed tuʹnne šiõttlõs vaʹlljeemväär.

Kiila-säursmâttmõš reâuggjieʹllmest åårrjid

Kiila-säursmâttmõš lij kurss, kååʹtt vieʹǩǩat tuu pueʹreed reâuggpâstlvažvuõđ da põõššâd reâuggjieʹllmest. Kela jääʹrjast Kiila-säursmâttmõõžž õõutveäkka tuâjjtiõrvâsvuõtthuâlainad da tuâjjpaaiʹǩinad.

Tuâjjuʹvddi vuäitt ooccâd Kiila-kuurs jiiʹjjes tuâjjlaid. Ämmatleett vueiʹtte še ooccâd Kiila-kuurs jiiʹjjes vuäzzlaid.

Vuäitak ooccâd kuursid Kela seeidain (lääddas).

Jos jiõk kaaun šiõttlõs kuurs, vuäitak ooccâd Kiila-oummumeâldlaž säursmâttmõõžž. Oummumeâldlaž säursmâttmõõžž kääzzkõspuuʹtʼteei nåʹrre äʹššniiʹǩǩid joukkân.

Ämmtallaš Taito-säursmâttmõš

Vuäitak ooccâd Taito-säursmâttmõõžž, jos reâuggmõš leʹbe mättʼtõõttmõš lij vaiggâd puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt.

Säursmâttmõõžžâst vuäǯǯak jiijjad meâldlaž ohjjõõzz, vuässõõđak joukksäursmâttmõʹšše da piâzzak reâuggharjjtõõllmõʹšše. Vuäǯǯak jiijjad ohjjeei, kååʹtt tuärjjad tuu čõõđ säursmâʹttem ääiʹj.

Ko säursmâttmõš poott, tuʹnne raajât jiijjad ämmtallaš plaan.

Veäʹǩǩneävv

Jos taarbšak veäʹǩǩneävvaid reâuǥast leʹbe määttain puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt, Kela vuäitt haʹŋǩǩeed veäʹǩǩneävvaid tuʹnne.

Vuäitak vuäǯǯad õuddmiârkkân lookkâmtelevisio, ceäkldõsikkân leʹbe jõnnikkân leʹbe teâttmašina.

Vuäitak vuäǯǯad veäʹǩǩneävvaid ääiʹjmõsân vuâđđškooul 7. klaassâst.

Jos taarbšak jeeʹres veäʹǩǩneävvaid õuddmiârkkân liikkummša, vuäitak raukkâd tõiʹd õõlmâs tiõrvâsvuõtthuâlast, mâʹte tiõrvâsvuõttsâjldõõǥǥâst.

Jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõs

Jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõs lij jurddum põõrǥâsniiʹǩǩid da ämmatharjjteeʹjid, koin lij kååʹtt-ne puõʒʒâlm leʹbe vââʹǩǩ.

Vuäitak vuäǯǯad jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõõzz, jos põrggâz vuâđđummšest leʹbe muuttâstuâjain šâʹdde kool.

Tuärjjõõzz vuäitt vuäǯǯad

tuâjjneävvai, käälvai da tarbbsi haʹŋǩǩummša
toiʹmmsõõʹji laaddmõʹšše.

Vuäitak še ooccâd jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõõzz, jos tuʹst juʹn lij põõrǥâs da taarbšak puõʒʒâlm leʹbe vââʹjj diõtt tuâjjneävvaid.

Jieʹllemvueʹǩǩtuärjjõõzzâst ij mõõn piiđ.

Neuropsykolooglaž säursmâttmõš

Neuropsykolooglaž säursmâttmõš lij jurddum 16–67-âkksaid, koin lij õuddmiârkkân lookkâm- leʹbe häämtemheâmmõs leʹbe ADHD. Neuropsykolooglaž säursmâttmõõžž vuäitt vuäǯǯad še õuddmiârkkân vuõivâšnvõrrjååʹttemheâmmõõzz leʹbe vuõivâšnvââʹjj mâŋŋa.

Säursmâttmõõžž vääras taarbšet neuropsykoloog da dåhttar ceälkkmõõžž.

Neuropsykolooglaž säursmâttmõš lij tääuʹjmõsân oummumeâldlaž säursmâttmõš.

Jos Kela meâtt tuʹnne neuropsykolooglaž säursmâttmõõžž, vuäǯǯak Kelast koʹrvvõõzz terapeeuʹt määusain.