Põõrǥâsneeʹǩǩ tuärjjõõzz
Põõrǥâsneǩ vuäitt vuäǯǯad Kelast seämma tuärjjõõzzid ǥu tuâjjlaž. Põõrǥâsneǩ vuäitt vuäǯǯad še koʹrvvõõzz tõʹst, što son reäšš jiõccses tuâjjtiõrvâsvuõtthuâl.
Kela mähss põõrǥâsnekka tuärjjõõzz YEL- leʹbe MYEL-tuâjjpuåtti vuâđald
Jõs leäk põõrǥâsneǩ da vuäǯǯak reâuǥstad riʹjttjeeinalla puåttjid, tuʹst âlgg väʹldded jeältõkååsktõõzz.
- YEL-ååsktõs âlgg väʹldded, jos YEL-tiânnsad lij pâʹjjel 9 010,28 euʹrred eeʹjjest.
- MYEL-ååsktõs âlgg väʹldded, jos MYEL-tiânnsad lij pâʹjjel 4 505,14 euʹrred eeʹjjest.
Põõrǥâsneǩ ärvvtââll jiõčč, mii lij suu reâuǥ ärvv tieʹǧǧest. Tän kååččat YEL- leʹbe MYEL-tuâjjpuåttjen. Kela mähss põõrǥâsnekka määŋgaid tuärjjõõzzid YEL- leʹbe MYEL-tuâjjpuåtti vuâđald. Tõõzz vuâđđâʹvve ouddmiârkkân vueʹrddempââʹjjteäʹǧǧ, puärrsiteäʹǧǧ da puõʒʒâlmpeiʹvvteäʹǧǧ.
Looǥǥ lââʹzz põõrǥâsneeʹǩǩ jeältõkååsktõõzzin.
Kuäʹss põõrǥâsneǩ vuäitt vuäǯǯad Kela reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz?
Põõrǥâsneǩ vuäitt vuäǯǯad Kela reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz, jõs põõrǥâstoiʹmmjummuš lij puuttâm. Reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz vuäitt vuäǯǯad še tâʹl, jõs põõrǥâstoiʹmmjummuš lij čårrtåimmsaž.
Jõs alttääk põõrǥâstoiʹmmjummuž reâuǥteʹmen, Kela mähss tuʹnne reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz 4 määnpââʹj ääiʹj. Reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz mieʹrr lij ǩidd tõʹst, jiânnai-a vuäǯǯak põrggsest puåttjid.
Ǥu leäk vuäǯǯam reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz 4 määnpââʹj, TE-koontâr tuʹtǩǩad, leäk-a väʹlddtåimmsaž avi čårrtåimmsaž põõrǥâsneǩ. Väʹlddtåimmsaž põõrǥâsneǩ âânn põõrǥâstoiʹmmjummša nuʹt jiânnai ääiʹj, što son ij vueiʹt tuejjeed jeeʹres tuâj. Čårrtåimmsaž põõrǥâsneǩ âânn põõrǥâstoiʹmmjummša uuʹccben ääiʹj da vuäitt še väʹldded vuâstta nuuʹbb tuâj. Jõs põõrǥâstoiʹmmjummuž lij čårrtåimmsaž, Kela vuäitt mäʹhssed suåvtõllum reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz. Suåvtõllum reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõs lij uuʹccab ǥu takai reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõs. Väʹlddtåimmsaž põõrǥâsneǩ ij vueiʹt vuäǯǯad reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz.
Kela mäʹhssem reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzz liâ vuâđđpeiʹvvteäʹǧǧ da tuâjjmarkkântuärjjõs. Vuäitak vuäǯǯad vuâđđpeiʹvvtieʹǧǧ tåʹlǩ, jõs leäk reâuggam põõrǥâsneʹǩǩen riʹjttjeei kuʹǩes ääiʹj. Lââʹssen YEL- leʹbe MYEL-tuâjjpuåtti âʹlǧǧe leeʹd riʹjttjeei šuur. Tuâjjmarkkântuärjjõõzz vuäitak vuäǯǯad, håʹt-i jiõk leʹčči ääiʹjab reâuggam.
Looǥǥ lââʹzz reâuǥteʹmesvuõtt-tuärjjõõzzin.
Põõrǥâsneeʹǩǩ tuâjjtiõrvâsvuõtthuâll
Põõrǥâsneǩ vuäitt ââʹnned huõl tiõrvâsvuõđstes haʹŋǩǩeeʹl tuâjjtiõrvâsvuõtthuâl. Tuâjjtiõrvâsvuõtthuâll miârkat tuâjjtiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid, kook vieʹǩǩte tuu pâʹstted reâuggad. Tuâjjtiõrvâsvuõtthuâl vuäitt haʹŋǩǩeed privaatt tiõrvâsvuõttpõrggsin.
Kela koʹrvvad põõrǥâsnekka tuâjjtiõrvâsvuõtthuâl koolain jäänmõsân 50 % leʹbe 60 % leʹbe nuʹt peäʹl. Koʹrvvõõzz mieʹrr lij ǩidd tõʹst, mõõk kääzzkõõzz koʹlle suåppmõʹšše, koon tuejjääk tuâjjtiõrvâsvuõtthuâlain.
Jõs põõrǥâsneǩ puâccai
Jõs puâccjak, ooʒʒ Kelast puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ leʹbe vueʹsspuõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ. Peiʹvvtieʹǧǧ mieʹrr vuâđđââvv YEL- leʹbe MYEL-tuâjjpuåttja. Looǥǥ lââʹzz puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧest da vueʹsspuõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧest.
Jõs tuu puõʒʒâlm juätkkai jiõk-ǥa teänab vueiʹt vuäǯǯad puõʒʒâlmpeiʹvvtieʹǧǧ, vuäitak vuäǯǯad reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ. Looǥǥ lââʹzz reâuggpââʹstʼtemesvuõttjeältõõǥǥâst.
Jõs taarbšak säursmâttmõõžž, vuäitak vuässõõttâd ämmtallaš säursmâttmõʹšše. Tõn reäʹšše reâuggjeältõkstroiʹttel. Looǥǥ lââʹzz ämmtallaš säursmâttmõõžžâst (tyoelake.fi, lääddas).
Tuʹst vuäitt še leeʹd vueiʹtlvažvuõtt vuässõõttâd Kela riâššmid säursmâttmõõžžid. Ouddmiârkkân Kiila-säursmâttmõš suåpp še põõrǥâsniiʹǩǩid. Tõn täävtõsân lij vieʹǩǩted tuu pâʹstted reâuggad. Looǥǥ lââʹzz Kela riâššâm säursmâttmõõžžin da Kiila-säursmâttmõõžžâst (lääddas).
Sääʹmǩiõllsaž vuäitt nuʹt haaʹleen vuäǯǯad tuʹlǩǩõõzz pukid Kela riâššmid säursmâttmõõžžid.
Jõs põõrǥâsneeʹǩǩest liâ uuʹcces puåtti
Jõs tuʹst liâ uuʹcces puåtti, vuäitak ooccâd Kelast takai jälstemtuärjjõõzz da piʹrǧǧeemtuärjjõõzz. Takai jälstemtuärjjõs vieʹǩǩat jälstemkoolai mähssmõõžžâst. Piʹrǧǧeemtuärjjõõzz vuäitak vuäǯǯad, jõs tuʹst puåtti da väär jiâ õinn riʹjtte vieʹltʼteʹmes koolaid, mâta porrmõʹšše da jälstummša.
Jõs põõrǥâsneǩ ååcc piʹrǧǧeemtuärjjõõzz, Kela seʹlvvat ouddâl tuärjjõõzz mähssmõõžž, lij-a põõrǥâstoiʹmmjummuš kaʹnnteei.
Tuärjjõõzzid vueiʹtte vaaikted jiijjad puåttji lââʹssen jeeʹres seämma täälast jälsteeʹji puåtti. Looǥǥ lââʹzz jälstemtuärjjõõzzâst da piʹrǧǧeemtuärjjõõzzâst põõrǥâsniiʹǩǩid (lääddas).
Päärnažpiâr vuäǯǯ tuärjjõõzz vueʹrddempââʹj da päärna håiddmõõžž ääiǥas
Jõs vuäǯǯak päärna, vuäitak vuäǯǯad puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ leʹbe vueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ, spesiaalvueʹrddempââʹjjtieʹǧǧ leʹbe puärrsipeiʹvvtieʹǧǧ. Tõi mieʹrr vuâđđââvv YEL- leʹbe MYEL-tuâjjpuåttja.
Puärrsipeiʹvvtieʹǧǧi mâŋŋa vuäitak vuäǯǯad päärnaihååid tuärjjõõzzid.
Looǥǥ lââʹzz puärrsipeiʹvvtieʹǧǧin da päärnaihååid tuärjjõõzzin.
Põõrǥâsneǩ vuäitt vuäǯǯad jeältõõǥǥ reâuggjeältõkstroiʹttlest da Kelast
Põõrǥâsneǩ âânn jiõčč huõl jeältõõǥǥâst, koon son mâʹŋŋlubust vuäǯǯ. Jeältõõǥǥ vuäǯǯmõõžž diõtt põõrǥâsneǩ âlgg mäʹhssed YEL- leʹbe MYEL-jeältõkååsktõõzz.
Vuäitak ooccâd jeältõõǥǥ, ǥu leäk jeältõkâkksaž. Ooʒʒ reâuggjeältõõǥǥ tõn reâuggjeältõkstroiʹttlest, koʹst tuʹst lij leämmaž YEL- leʹbe MYEL-jeältõkååsktõs. Jõs reâuggjeältõk kuâđđai uʹccen leʹbe jiõk vuäǯǯ tõn ni vooʹps, vuäitak vuäǯǯad Kelast narodjeältõõǥǥ.
Vuäitak måttmešt kuâđđjed jeältõʹǩǩe juʹn ouddâl väʹlddveärlaž jeältõkââʹjj. Tâʹl vuäitak vuäǯǯad ääiʹjuum puäʹresvuõttjeältõõǥǥ leʹbe reâuggpââʹstʼteʹmesvuõttjeältõõǥǥ.
Looǥǥ lââʹzz jeältõõǥǥin, koid Kela mähss.