Vuoigâdvuotâ Kela torjuid olgoenâmijn | Anarâškielâ | KelaMoonâ siskáldâsân

Vuoigâdvuotâ Kela torjuid olgoenâmijn

Jis tust lii vuoigâdvuotâ Suomâ sosiaaltoorvon, te tun puávtáh finniđ táválávt siämmáid torjuid, maid tun finniččih Suomâst. Olgoenâmáid pyehtih mäksiđ ovdâmerkkân pärnilase, enijtorjuu já eres pärniperrui torjuid.

Puoh Kela torjuid iä kuittâg määvsi olgoenâmáid.

Iäláttuvâi mäksim olgoenâmáid

Jis tun finniih iäláttuv já varriih pisovávt olgoenâmáid, Kela koskâldit tuu iäláttuv mäksim varrim čuávvoo mánuppaje aalgâst. Jis tun varriih sosiaaltorvosopâmušstaatân, iäláttuv mäksim puáhtá jotkuđ. Táhádâsiäláttuv ij kuittâg pyevti finniđ sosiaaltorvosopâmušstaatáidgin.

Kela ij määvsi aalmugiäláttuv EU-staatáid, Eta-staatáid, Sveitsin ige Stuorrâ-Britannian 1.2.2025 maŋa. Návt lii tondiet, ko laahâ lii muttum. Nubástus ij kuoskâ peerâiäláttuvváid ige pargoiäláttuvváid. Pargoiäláttâhlájádâsah mäksih pargoiäláttuvâid.

Koijâd Kela palvâlemnumerist, maht olgoenâmáid varrim vaaigut tuu iäláttuv mäksimân: 020 634 0200.

Pargoiäláttuvâi čoggâšuumeest já mäksimist olgoenâmáid finniih lasetiäđu Iäláttâhtorvokuávdáást (etk.fi, suomâkielân).

Ovdâmerkkâ: Viron iäláttuvfinnejeijen

Skipárušah Máárjá já Riijtá varriv Viron. Máárjá finnee Kelast pargonavcâttesvuođâiäláttuv. Riijtá finnee Kelast leskâiäláttuv.

Máárjá pargonavcâttesvuođâiäláttuv mäksim koskâlduvá varrim čuávvoo mánuppaje aalgâst. Riijtá leskâiäláttuv mäksim juátkoo.

Ovdâmerkkâ: Tuurkin paargon

Oskár värree 5 mánuppajan paargon Tuurkin. Suu peerâ värree meid fáárust. Oskárist já suu perrust siäilu vuoigâdvuotâ Kela torjuid, ko orroom olgoenâmijn pištá vuálá 6 mánuppaje. Sist lii vuoigâdvuotâ toid Kela torjuid, maid puáhtá mäksiđ olgoenâmáid. Olgoenâmáid iä määvsi ovdâmerkkân almos aassâmtorjuu teikâ paarnij päikkitipšo torjuu.

Jis Oskár peerâ varriiččij Tuurkin pisovávt, sii vuoigâdvuotâ Kela torjuid nuvâččij varrimpuudân.

Eurooplâš pyecceetipšokorttâ

Tun puávtáh tiiláđ Kelast eurooplii pyecceetipšokoortâ. Korttâ lii nuuvtá. Ko tust lii korttâ, te tun finniih tipšo aakuut puácuvuotân EU-staatâst, Eta-staatâst, Sveitsist tâi Stuorrâ-Britanniast siämmái hoddijn ko páihálâš ässeeh.

Tun puávtáh tiiláđ koortâ neetist tâi palvâlemnumerist 020 692 204. Neetist tun puávtáh tiiláđ koortâ meiddei párnásâd.

Jis tust ij lah innig vuoigâdvuotâ Kela torjuid, tun jieh pyevti kevttiđ eurooplii pyecceetipšokoortâ.

Olgoenâmijn Suomân tâi Suomâst olgoenâmáid -siijđoin

Sijđo lii peividum 30.1.2025