Návt Kela torjuuh muttojeh ive 2025
Kela torjui meerijd já iävttoid puátih maaŋgah nubástusah ive 2025. Täärhist taa, ete maht tuu torjuuh muttojeh. Mij toohâp nubástusâid jo mäksimnáál orroo torjuid automaatlávt.
Sosiaaltorvo nubástusâin lii linjejum haldâttâsohjelmist. Ministeriöh láá valmâštâllâm haldâttâs iävtuttâsâid, moh láá kieđâvuššum já tuhhiittum ovdâskoddeest. Kela pargon lii olášuttiđ ovdâskode tuhhiittem lahânubástusâid.
Kela mäksim iäláttuvah, vádulijtorjuuh, áigápuátutoorjâ já suáldáttoorjâ aleduvvoo ive aalgâst 1,0 % aalmugiäláttâhindeks vuáđuld. Meid iäláttâhtoorjâ aleduvvoo. Aalmugiäláttâhindeks siämmážin toollâm tiet eres torjuid iä puáđi aaleedmeh. Indeks piso siämmážin ive 2027 räi.
Talhâssajanmáávsui algâjiešvástádâs aleduvvoo (suomâkielân) 70 euron 1.1.2025. Ovdil tot lii lamaš 50 eurod. Talhâskoloi ihejiešvástádâs ađai talhâskáttu aleduvvoo 633,17 euron ive 2025. Ovdil tot lii lamaš 626,94 eurod kalenderivveest.
Čohčuv 2025 Kela aalgât Kela-loovnâ keččâlem (suomâkielân), mast ulmen lii keččâliđ loovnâ adelem talhâssajanmáávsui ihejiešvástádâs mäksimân. Keččâlem lii čujottum toid uccáá tiänájeijee äššigâssáid, kiäin talkkâsij ihejiešvástádâs tiävá oovtâ uástukeerdist.
Puoccâmpeiviruuđâ já vajodittemruuđâ rekinistemmyenster nubbáásm (suomâkielân) 1.1.2025. Rekinistemmyenster nubástus ucceed puácuvuođâ já vajodittem ääigist mäksimnáál peiviruuđâ meerijd talle, ko ulmuu ihepuáđuh láá stuárráábeh ko 28 241 eurod. Rekinistemmyenster nubástus ucceed meid uásipuoccâmpeiviruuđâ mere.
Puoccâmpeiviruuđâ já vajodittemruuđâ ucemusmeeri lii siämmáš ko iivij 2023 já 2024 ađai 31,99 e/pv.
Haldâttâs iävtut nubástusâid Kela-sajanmávssoid (suomâkielân). Taah nubástusah iä lah vala tuhhiittum ovdâskoddeest já toi kieđâvuššâm juátkoo kiđđuv 2025.
Kela mäksim iäláttuvváid, vádulijtorjuid já radostâhloosijd (pdf, suomâkielân) puátá ive aalgâst oovtâ prooseent aledem. Táhádâsiäláttuv oles meeri lii 986,30 e/mp ive 2025.
Iäláttuvfinnejeijee aassâmtoorjâ uco maŋgâsist (suomâkielân), ko puáđuh já omâdâh vaigutteh torjuu miärán ovdiist eenâb. Nubástus ucceed paijeel 200 000 ulmuu finnim torjuu. Koskâmiärálávt toorjâ uco suulân 15,60 eurod mánupaajeest. Toorjâ nohá ollásávt suulân 7 600 finnejeijest.
Tááláid aassâmtorjuu finnejeijeid nubástus puátá vuáimán 1.1.2025 rääjist tađe mield, ko toorjâ čuávuváá tove tärhistuvvoo. Kela täärhist iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjuu mere, ko ton mieđeetmist tâi oovdeb täärhistmist láá moonnâm 2 ive.
Iäláttuvfinnejeijee aassâmtorjust huámmášumán väldimnáál lieggim-, čäci- já oornigisttoollâmkoloid teikâ aassâmkoloi enâmusmeerijd iä puáđi aaleedmeh ive 2025.
Aalmugiäláttuvah iä innig maksuu (suomagillii) eres EU- já Eta-enâmáid, Sveitsin já Stuorrâ-Britannian 1.2.2025 rääjist. Nubástus puáhtá vaiguttiđ meid toos, mii enâmijd västid äššigâs pyecceetipšo koloin, sehe äššigâs vuoigâdvuotân finniđ iäláttuv finnejeijee tipšotorjuu. Nubástus puáhtá lasseen vaiguttiđ toi äššigâsâi aalmugiäláttuv miärán, kiäh ääsih Suomâst, mutâ láá ovdil aassâm tâi porgâm eres EU- tâi Eta-enâmijn, Sveitsist tâi Stuorrâ-Britanniast.
Almos aassâmtorjui puátih čuoppâmeh (suomâkielân), moh uásist äššigâsâin ucedeh torjuu mere teikâ lopâtteh tom ollásávt.
Almos aassâmtorjui macâttuvvoo omâdâhkuorâttâllâm. Taat uáivild tom, ete almos aassâmtorjuu miärán vaigutteh purrâmušjuávhu omâdâh, tego vuorkkiimeh, kiddoduvah, aassâmvisteuássuseh já vyevdiomâdâh. Omâdâhhân ij kuittâg valduu vuotân ovdâmerkkân jieijâs kiävtust orroo kesitupe, uási jyehimettum ärbipeesist teikâ ASP-tilist orroo ruuđah.
Kajaani, Kouvola, Lappeenranta, Mikkeli, Pori já Vaasa sirdâšuveh kieldâjuávhust II kieldâjuávkun III. Masa puohâi aassâmtorjuu finnejeijei toorjâ uco tain kaavpugijn.
Taah nubástusah puátih vuáimán 1.1.2025, mutâ toh vaigutteh almos aassâmtorjuu miärán eskân talle, ko toorjâ tärhistuvvoo čuávuváá tove ive 2025 ääigi. Jis aassâmtoorjâ occoo 1.1.2025 rääjist tâi maŋeláá, te nubástusah vaigutteh torjuu miärán tállân.
Almos aassâmtorjuu ij pyevti innig finniđ omâstemviistán 1.1.2025 rääjist (suomâkielân). Nubástus ij kuoskâ aassâmvuoigâdvuotâvistijd ige uásiomâstemvistijd. Taid vistijd puáhtá ain finniđ almos aassâmtorjuu.
Uáppeeh sirdâšuveh almos aassâmtorjuu finnejeijein uápputorjuu aassâmlase finnejeijen 1.8.2025 (suomâkielân). Jieijâs tâi pelikyeimi parnijn ässeeh iä sirdâšuu aassâmlase finnejeijen, peic sij pyehtih ain finniđ almos aassâmtorjuu.
Pargomarkkântorjuu já vuáđupeiviruuđâ meeri lii ive 2025 siämmáš ko iivij 2023 já 2024 ađai 37,21 e/pv (koskâmiärálávt 800 e/mp).
Pargo finnim ovdedeijee palvâlus ääigist ij innig maksuu pargottesvuotâtorjuu aledemuási (suomâkielân) (5,29 e/pv). Nubástus kuáská pargomarkkântorjui, vuáđupeiviruutân, ánsupeiviruutân já jotteemtorjui já puátá vuáimán 1.1.2025. Pargo finnim ovdedeijee palvâlus ääigi máksoo ain táválávt kolosajanmáksu (9 e/pv tâi 18 e/pv).
Vaanhimijdis kulen ässee ulmuu pargomarkkântoorjâ puáhtá uccođ (suomâkielân). Ovdil pargomarkkântoorjâ lii puáhtám uccođ piälán, jis vaanhimij puáđuh maneh tiätu puáturääji paijeel. Ive 2025 torjuu meeri puáhtá uccođ tienuuvt, ete pargomarkkântoorjâ lii 35 % oles torjuu meereest. Vaanhimijdis kulen ässee olmooš finnee oles pargomarkkântorjuu, jis vaanhimij puáđuh láá ohtsis enâmustáá 1 781 e/mp. Vaanhim finnim omâhâštipšoo tipšopälkki já peerâtipšo pälkki iä innig keeppid vaanhimijdiskuin ässee pargottes ulmuu pargomarkkântorjuu.
Vuáđuáigápuátutorjust vuáđu-uási meerijd tahhoo oovtâ prooseent aledem 1.1.2025 rääjist.
Keliakiast šaddee paijeelmiäráláid purrâmuškoloid (suomâkielân) puáhtá finniđ áigápuátutorjuu 1.3.2025 rääjist. Taid purrâmuškoloid puáhtá väldiđ vuotân áigápuátutorjust 25 e/mp. Summe kuáská jyehi perruujesânân, kiäst lii keliakia já kii lii tiävdám 16 ihheed. Toorjâ lii uáivildum uccáá tiänájeijeid.
Uáppeeh sirdâšuveh almos aassâmtorjuu finnejeijein uápputorjuu aassâmlase finnejeijen (suomâkielân) 1.8.2025. Aassâmlase pyehtih finniđ uáppeeh, kiäh ääsih láigu- tâi aassâmvuoigâdvuotâvisteest. Aassâmlase lii puátteevuođâst 80 prosentid lááigust tâi kiävttuvastust. Tom puáhtá finniđ kuittâg enâmustáá 216, 248 tâi 296 e/mp ton mield, mon kieldâst uáppee áásá. Nubástus ij kuoskâ sijjân, kiäh ääsih jieijâs tâi pelikyeimi párnáin. Sij pyehtih puátteevuođâst-uv finniđ almos aassâmtorjuu.
Uáppuruutân ij lah puátimin indeksaledem, peic meeri piso siämmážin ko iivij 2023 já 2024. Jiečânávt ässee ollâškovlâuáppee uáppuruttâ ive 2025 lii 279,38 eurod.
Škovlâmätkitorjuu pyehtih finniđ tuše nuuvtá škovliimân (suomâkielân) vuoigâdvuođâliih uáppeeh. Nubástus puátá vuáimán 1.8.2025.
Maaŋgâi nuoráid mäksimnáál Kela torjui vyeliaherääji paijaan (suomâkielân). Aalmugiäláttuv, vajodittemruuđâ, puoccâmpeiviruuđâ já táhádâsiäláttuv vyeliaherääji pajeduvvoo 16 ivveest 18 ihán ive 2025 aalgâ rääjist. Puátteevuođâst pargonavcâttesvuođâiäláttuv teikâ vajodittemtorjuu puáhtá finniđ tolemustáá 18-ihásâžžân. Nubástus ij vaaigut nuorân, kote jo finnee torjuu, peic tot kuáská ive 2009 já tast maŋa šoddâm nuoráid.
Nuorâ áámmátlâš vajodittem čujottuvvoo ovdiist čovgâdubbooht (suomâkielân) nuoráid, kiäh láá uápui já pargoeellim ulguubeln teikâ mudoi vaarâst olgoštuđ. Vajodittem mieđettem ij kuittâg puátteevuođâstkin vaađâ puoccâm- teikâ váddudiagnoos. Nuorâ áámmátlii vajodittem valmimpalvâlussáid (Nuotti-vajodittem) uásálistem ij innig puátteevuođâst válduášálávt addel vuoigâdvuođâ vajodittemruutân.
Pärniloosijd iä puáđi aaleedmeh ive 2025.
Vaanhimijpeiviruuđâi ucemusmeerijd já pärnitipšo torjuid teikâ toi puáturaajijd iä lah puátimin ive aalgâst indeksaledem, peic torjui mereh pisoh siämmážin, ko ive 2023 já 2024.
Elettemtorjui já elettemišán puátá aledem (suomâkielân) eellimkoloindeks mield 1.1.2025 rääjist.