Ná Kela doarjagat nuppástuvvet jagis 2025
Kela ovdduid meriide ja eavttuide bohtet boahtte jagi máŋggat nuppástusat. Dárkkis dás, mo du doarjagat nuppástuvvet. Mii dahkat nuppástusaid automáhtalaččat daidda doarjagiidda mat leat jo mávssus.
Sosiáladorvvu nuppástusain lea linnjejuvvon ráđđehusprográmmas. Ministeriijat leat válmmaštallan ráđđehusa evttohusaid, mat leat gieđahallon ja dohkkehuvvon riikkabeivviin. Kela bargun lea ollašuhttit riikkabeivviid dohkkehan láhkanuppástusaid.
Kela máksin ealáhagat, doaibmaváttogiiddoarjagat, áigáiboahtindoarjagat ja soalddatveahkki bajiduvvojit jagi álggus 1,0 %, álbmotealáhatindeavssa vuođul. Maiddái ealihandoarjja bajiduvvo. Álbmotealáhatindeavssa bisseheami dihte eará ovdduide eai dahkkojuvvo bajideamit. Indeavssa dássi dollojuvvo seammán jahkái 2027.
Dálkkasbuhtadusaid álgoiežasvástu loktana (suomagillii) 70 euroi 1.1.2025. Ovdal dat lea leamaš 50 euro. Dálkkasgoluid jahkeiežasvástu nappo dálkkasgáhttu loktana 633,17 euroi jagis 2025. Ovdal dat lea leamaš 626,94 euro kaleandarjagis.
Čakcat 2025 Kela álggaha Kela-kredihta geahččaleami (suomagillii), man ulbmilin lea geahččalit fállat kredihta dálkkasbuhtadusaid jahkeiežasvásttu máksimii. Geahččaleapmi lea oaivvilduvvon daidda smávva boađuid oažžu áššehasaide, geaid dálkasiid jahkeiežasvástu dievvá ovttain oastimiin.
Buohcanbeaiveruđa ja veajuiduhttinruđa rehkenastinvuohki nuppástuvvá (suomagillii) 1.1.2025. Rehkenastinmálle nuppástus geahpida buohcuvuođa ja veajuiduhttima áigge máksojuvvon beaiveruđa meriid dalle go olbmo jahkeboađut leat stuorát go 28 241 euro. Rehkenastinmálle nuppástus geahpida maiddái oasseáiggebuohcanruđa meari.
Buohcanbeaiveruđa ja veajuiduhttinruđa uhcimus mearri lea seamma go jagiin 2023 ja 2024, nappo 31,99 e/bv.
Ráđđehus evttoha nuppástusaid Kela-buhtadusaide (suomagillii). Dát evttohusat eai leat vel dohkkehuvvon riikkabeivviin ja daid gieđahallan joatkašuvvá giđđat 2025.
Kela máksin ealáhagaide, doaibmaváttogiiddoarjagiidda ja soahtelasiide (pdf, suomagillii) boahtá jagi álggus ovtta proseantta bajideapmi. Dáhkádusealáhaga olles mearri lea 986,30 e/mb jagis 2025.
Ealáhatoažžu ássandoarjja uhccu máŋggain (suomagillii), go boađut ja opmodat boahtá váikkuhit doarjaga mearrái ain eanet go ovdal. Nuppástus uhcida badjel 200 000 olbmo ožžon doarjaga. Gaskamearálaččat doarjja uhccu sullii 15,60 euro mánus. Doarjja nohka ollislaččat sullii 7 600 oažžus.
Dalá ássandoarjaga oažžuide nuppástus boahtá fápmui 1.1.2025 rájes dađi mielde, go doarjja čuovvovaš háve dárkkistuvvo. Kela dárkkista ealáhatoažžu ássandoarjaga meari go dan mieđiheamis dahje ovddit dárkkisteamis lea gollan 2 jagi.
Liggen-, čáhce- ja ortnegisdoallangoluide dahje ássangoluid eanemusmeriide, mat vuhtiiváldojit ealáhatoažžu ássandoarjagis, eai boađe bajideamit jagi 2025.
Álbmotealáhat ii šat máksojuvvo (suomagillii) eará EU- ja Eta-riikkaide, Sveicii ja Stuorra-Británniai 1.2.2025 rájes. Nuppástus sáhttá váikkuhit maiddái dasa, mii riika vástida áššehasa buohccedikšuma goluin ja áššehasa riektái oažžut ealáhaga oažžu dikšundoarjaga. Lassin nuppástus sáhttá váikkuhit Suomas ássi, muhto árat eará EU dahje Eta-riikkas, Sveiccas dahje Stuorra-Británnias ássan dahje bargan áššehasaid álbmotealáhaga mearrái.
Almmolaš ássandoarjagii bohtet čuohppamat (suomagillii), mat uhcidit doarjaga meari dahje doarjja heaittihuvvo ollásit oasis áššehasain.
Almmolaš ássandoarjagii máhcahuvvo opmodatguorahallan. Dát dárkkuha, ahte almmolaš ássandoarjaga mearrái váikkuhivčče dállodoalu opmodat, dego seasttut, giddodagat, visteossosat ja vuovdeopmodat. Opmodahkan eai goittotge vuhtiiváldošii ovdamearkan geassebarta, mii lea iežas anus, ossodat juogatkeahtes jápminbeasis dahje seasttut, mat leat ASP-konttus.
Kajaani, Kouvola, Lappeenranta, Mikkeli, Pori ja Vaasa sirdojuvvošedje gieldajoavkkus II gieldajovkui III. Measta buot ássandoarjaga oažžuid doarjja uhccu dain gávpogiin.
Dát nuppástusat bohtet fápmui 1.1.2025, muhto dat váikkuhit almmolaš ássandoarjaga mearrái easkka dalle, go doarjja dárkkistuvvo čuovvovaš háve jagi 2025 áigge. Jus ássandoarjaga ohcá 1.1.2025 rájes dahje maŋŋel, nuppástusat váikkuhit doarjaga mearrái dalán.
Almmolaš ássandoarjaga ii sáhte šat oažžut oamastanvistái 1.1.2025 rájes (suomagillii). Nuppástus ii guoskka ássanvuoigatvuođavisttiid iige oasseoamastanvisttiid. Daidda visttiide sáhttá boahtteáiggisge oažžut almmolaš ássandoarjaga.
Studeanttat sirdojuvvojit almmolaš ássandoarjaga oažžus oahppodoarjaga ássanlasi oažžun 1.8.2025 (suomagillii). Iežas dahje bealálačča mánáin ovttasorrut eai sirdás ássanlasi oažžun, muhto sii sáhttet dás duohkoge oažžut almmolaš ássandoarjaga.
Bargomárkandoarjaga ja vuođđobeaiveruđa mearri lea jagis 2025 seamma go jagiid 2023 ja 2024, elege 37,21 e/bv (gaskamearálaččat 800/e/mb).
Barggu oažžuma ovddideaddji bálvalusaid áiggis ii šat máksojuvvo bargguhisvuođadoarjaga bajádusoassi (5,29 e/bv) (suomagillii). Nuppástus guoská bargomárkandoarjaga, vuođđobeaiveruđa, dienasbeaiveruđa ja johtindoarjaga ja boahtá fápmui 1.1.2025. Barggu oažžuma ovddideaddji bálvalusa áigge máksojuvvo ain dábálaččat gollobuhtadus (9 e/bv dahje 18 e/bv).
Váhnemiiddis luhtte ássi olbmo bargomárkandoarjja sáhttá uhcut (suomagillii). Ovdal bargomárkandoarjja lea sáhttán geahppánit beliin, jos vánhemiid boađut mannet badjel dihto boahtorájá. Jagis 2025 doarjaga mearri sáhttá uhcut nu, ahte bargomárkandoarjja lea 35 % olles doarjaga mearis. Váhnemiiddisguin orru oažžu dievas bargomárkandoarjaga, jus vánhemiid boađut leat oktiibuot eanemustá 1 781 e/mb. Váhnemiid ožžon oapmahašdikšu dikšunbálká ja bearašdivššu bálká eai šat geahpit vánhemiiddis luhtte ássi bargguheami bargomárkandoarjaga.
Vuođđoáigáiboahtodoarjaga vuođđooassi mearrái dahkko ovtta proseantta bajideapmi 1.1.2025 rájes.
Keliakiija dihte šaddan lasseborramušgoluide (suomagillii) sáhttá oažžut doaibmadoarjaga 1.3.2025 rájes. Dáid borramušgoluid sáhtášii vuhtiiváldit áigáiboahtodoarjagis 25 €/mb. Supmi guoskkašii juohke keliakiija buohcci bearašlahtu, gii lea deavdán 16 jagi. Doarjja lea oaivvilduvvon smávva boađuid oažžuide.
Studeanttat sirdojuvvojit almmolaš ássandoarjaga oažžuin oahppodoarjaga ássanlasi oažžun (suomagillii) 1.8.2025. Ássanlasi sáhttet oažžut studeanttat, geat orrot láigo- dahje ássanvuoigatvuođavisttis. Ássanlassi lea boahtteáiggis 80 proseantta láiggus dahje geavahanvástagis. Dan sáhttá oažžut goittotge eanemustá 216, 248 dahje 298 e/mb dan mielde, man gielddas studeanta ássá. Nuppástus ii guoskka iežas dahje beallelačča mánáin ovttasássiid. Sii sáhttet boahttevuođasge oažžut almmolaš ássandoarjaga.
Oahpporuhtii ii leat boahtimin indeaksabajideapmi, muhto mearri bissu seammán go jagiid 2023 ja 2024. Iehčanassii ássi allaskuvlastudeantta oahpporuhta jagis 2025 lea 279,98 euro.
Skuvlamátkedoarjaga sáhttet oažžut dušše nuvttá skuvlejupmái (suomagillii) vuoigadahtton studeanttat. Nuppástus boahtá fápmui 1.8.2025.
Máŋgga nuoraide oaivvilduvvon Kela doarjaga vuolleahkerádji loktana (suomagillii). Álbmotealáhaga, veajuiduhttinruđa, buohcanbeaiveruđa ja dáhkádusealáhaga vuolleahkerádji loktejuvvo 16 jagis 18 jahkái jagi 2025 álggus. Boahttevuođas bargonávccahisvuođaealáhaga dahje veajuiduhttindoarjaga sáhtášii oažžut áramustá 18-jahkásažžan. Nuppástus ii váikkut dakkár nurrii, gii oažžu jo doarjaga, muhto dat guoská jagis 2009 ja dan maŋŋel riegádan nuoraid.
Nuora ámmátlaš veajuiduhttin čujuhuvvo ain čavgadabbot (suomagillii) nuoraide, geat leat studerema ja bargoeallima olggobealde dahje muđui ravgásanvára vuolde. Veajuiduhttima mieđiheapmi ii liikká dás duohkoge eaktudivčče buozalmas- dahje váddodiagnosa. Nuora ámmátlaš veajuiduhttima válbmenbálvalusaide (Nuotti-veajuiduhttin) oassálastin ii šat boahttevuođas dábálaččat vuoigadahtášii veajuiduhttinruhtii.
Mánáidruđaide eai leat boahtimin bajideamit jagis 2025.
Vánhemiidbeaiveruđaid uhcimusmeriide ja mánáiddikšuma doarjagiidda dahje daid boahtorájáide ii leat boahtimin jagi álggus indeaksabajideapmi, muhto doarjagiid mearit bissot seammán go jagis 2023 ja 2024.
Ealihandoarjagii ja eallinveahkkái boahtá bajideapmi (suomagillii) eallingolloindeavssa mielde 1.1.2025 rájes.